Kuidas kolm nädalat sõita ilma 45-tunnise puhkepausita?
08.01.2018
45-tunnise ehk regulaarse iganädalase puhkeaja probleem on muutunud järjest aktuaalsemaks.
Esiteks on järjest päevakajalisem 45-tunnise puhkeaja veetmise keeld kabiinis, mis sunnib ettevõtjaid kulutusi suurendama hotellikulutuste näol või riskima suurte trahvisummadega eirates nõuet.
Teiseks on tihti vajadust 45-tunnise asemel teha vähem, et jõuda kauba maha- või pealelaadimisele või koju.
Kuidas seda saaks edasi lükata ja kuhu maani?
Minu eesmärgiks artiklit kirjutades on õpetada lugejat iganädalase puhkeaja reeglit paremini tundma, mitte see, et autojuht saaks vähem puhata. Ma küsin, et mis vahe on 45 tunnisel puhkepausil ja 44:59-tunnisel puhkepausil? 1 minut. Aga ometi esimene on regulaarne iganädalane ja teine on vähendatud iganädalane puhkepaus – mõiste loeb. Esimest ei või autos veeta, teist võib. Soovin lugejale hoopis seda, et Sinu mõttemaailm hakkaks liikuma ning suudaksid enda jaoks näha võimalusi, mida iganädalase puhkeaja reegel pakub.
Kirjeldan siin artiklis ühte näidet, kuidas kolmenädalase sõidusolemise ajal saab vältida 45-tunnise regulaarse iganädalase puhkeaja tegemist, mis on kooskõlas kehtivate eeskirjadega. NB! Näide on ainult üks paljudest võimalustest, mida annab luua, teades iganädalase puhkeaja reegli nüansse õigesti.
Võtan aluseks sõidusüsteemi 3 nädalat sõidus ja 1 nädal kodus.
EL-i eeskirjade kohaselt ei tohi juht veeta iganädalast regulaarset puhkust sõiduki kabiinis, mis tähendab juhi hotellis ööbimise korraldamise ja ööbimiskulude katmise vajadust. Selle vältimiseks, teatud juhtudel, piisab aga iganädalase puhkeaja reegli õigest tundmisest. Kahjuks autojuhid ja logistikud teavad iganädalaste puhkeaegade reeglid vaid pinnapealselt, mis ei luba neil täit potentsiaali ära kasutada. Nii tuleb suurendada hoopis kulusid või olla pidevalt suures trahviohus. Seda on võimalik targalt tegutsedes ära hoida.
Millest tuleneb 45-tunniste puhkeperioodide võtmise keeld sõiduki kabiinis ja kuidas kontrolliasutused selle täitmist kontrollivad?
Määrus 561/2006/EÜ artikkel 8 lõige 8 ütleb:
„Juhi valikul võib ööpäevaseid puhkeperioode ja vähendatud iganädalasi puhkeperioode, mida ei kasutata sõiduki tavalises paiknemiskohas, veeta sõidukis, kui see on varustatud magamisasemega iga juhi kohta ega liigu“.
Antud sõnastuses on loetletud need puhkeperioodid, mida on lubatud sõidukis veeta. Need on 9, 3+9, 11, 24 (24-44:59). Aga 45-tunnist ehk regulaarset iganädalast puhkeperioodi loetelus ei ole. See tähendabki, et 45-tunnise puhkeaja veetmine sõidukis on keelatud.
See keeld on seaduses olemas juba alates 2006-st aastast, kuid me lihtsalt oleme seda ignoreerinud, pidades nõuet absurdseks ning lisakulusid tekitavaks. Samuti puudus siiani kontroll, mis vabalt lasi seda nõuet ignoreerida. Praegu seda aga kontrollitakse üha tihedamini ning rikkumiste korral lausa trahvitakse. Momendil on kontrolli ja karistuste teed läinud Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa ja viimati ka Holland, kuid 2017 aasta lõpus avaldatud EL-i kohtuotsuse ajel tõenäoliselt see nimekiri pikeneb. Näiteks Belgias on trahv 1800 eurot, Hollandis 1500, Saksamaal 1500 ettevõttele ja 500 autojuhile jne. Määratud karistused kehtivad aga üksnes teolt tabamise korral. See tähendab, et kontrolli käigus kontrollitakse faktilist seisu. Kontrolli tulemus tugineb aga juhi ütlustele, mitte dokumentidele. Tasub rõhutada, et praeguses sõnastuses ei kohusta sätted omada tõendit puhkeperioodide veetmise kohta väljaspool kabiini (nt hotellis ööbimise arved).
On ülioluline, et autojuht tunneks iganädalaste puhkeaegade reeglit suurepäraselt ning oskaks tee peal vastu võtta otsuseid, mis ei seaks nii teda ennast kui ka ettevõtet trahviohtu. Seda reeglit õpetame põhjalikult autojuhtide perioodilisel 35-tunnisel täiendkoolitustel, kus kõikidel autojuhtidel ja logistikutel on võimalik osaleda.
Kas reeglit teatakse hästi?
Ei. Ja siit algavadki probleemid. Iganädalaste puhkeperioodide reegel on autojuhtidel selge vaid väga pealiskaudselt, mis ei tähenda seda, et nad rikuksid reeglit. Ei, pigem vastupidi. Rikkumisi ei ole ja reeglid on paigas. Probleem seisneb aga selles, et teatakse vaid ühte nn „õpikunäidet“ ning seda reeglit üles ehitades mõeldakse „autojuhi töönädalate peale“. Õpikunäide on lihtne: peale 45-tunnist puhkepausi võib teha 6 päeva tööd ja siis võib teha 24-tunnise puhkepausi. Seejärel võib jälle teha 6 päeva tööd ja siis tuleb võtta 45-tunnine puhkepaus, sest eelmine oli ju 24. Teatakse, et üle nädala võib teha 24-tunnist pausi, aga autojuht mõtleb siin nädala all hoopis „töönädalat“ ja kohe muutubki reegel „valeks“. Tegelikult pole aga kuskil öeldud, et peale 24-tunnist pausi peab tulema 45. Vabalt võib teha peale 24 ka veel teise 24 ja kui vaja siis ka kolmanda 24-tunnise pausi. Kõik oleneb tööst ja vajadustest, mis on autojuhtidel väga erinevad. Ometi on piirid rangelt paigas. Ja need piirid on kahe mistahes järjestikuse kalendaarse nädala alguse ja lõpu piirid.
Kuidas reegel siis paika on pandud?
Tuleb jälgida seda lihtsat reeglit:
Määrus 561/2006 artikkel 8 lõige 6 ütleb:
„Kahe mistahes üksteisele järgneva nädala jooksul peab juht võtma vähemalt järgmised puhkeperioodid: kaks regulaarset iganädalast puhkeperioodi või üks regulaarne iganädalane puhkeperiood ja üks vähendatud iganädalane vähemalt 24-tunnine puhkeperiood. (…järgneb jutt kompensatsioonist). Iganädalane puhkeperiood peab algama hiljemalt eelmise iganädalase puhkeperioodi lõpule järgnenud kuue 24-tunnise ajavahemiku lõppu.
Kommentaariks siia juurde:
- sõna nädal all tuleb alati mõista kalendaarset nädalat esmaspäevast pühapäevani, mitte aga „autojuhi töönädalat“ nagu seda tihti tehakse.
- sõna vähemalt all tuleb mõista seda, et vähem ei tohi teha, kuid see ei keela tegemast rohkem. Ehk, kui tuleb teha vähemalt 1, siis pole ju keelatud teha ei 2 ega ka 3. Aga kui tuleb teha vähemalt 1, aga pole ühtegi, siis on probleem.
Tähtis lisareegel! Lisaks, määrus 561/2006 artikkel 8 lõige 9 ütleb;
„Iganädalase puhkeperioodi, mis algab ühel ja lõpeb teisel nädalal, võib lisada ükskõik kumma nädala, kuid mitte mõlema nädala puhkeperioodiks“.
Kommentaariks siia juurde: alati tuleb arvestuslikult ära määrata, millise kalendaarse nädala arvestusse lõppenud iganädalane puhkeperiood paigutub (vaata allolevat joonist). Üle ühe kalendrinädala võib olla 24-tunnine puhkepaus. Selleks on hea kasutada nädalagraafikut, mille saab igaüks allalaadida siit…
Millist lahendust saab juba täna kasutada?
Arvestades ülaltoodud reegleid vaatame, kuidas kolmenädalase sõidusoleku ajal saab välistada 45-tunniste puhkepauside tegemise vajaduse ning seega säästa ööbimise korraldamise ja muude asjaajamiste pealt. Samas juht on korralikult välja puhanud.
Nädalal I lõppeb ära pikk kodus tehtud puhkepaus, mis nullis ära ka kõik vajalikud kompensatsioonid. Kuna puhkeaeg lõppes ära I-l nädalal, siis võib selle arvestuslikult nädal I puhkeajaks nimetada. See on võimalik seaduse sõnastuse tõttu, et ühel nädalal algava ja teisel nädalal lõppeva puhkeperioodi saab lisada ükskõik kumma, kuid mitte mõlema nädala puhkeperioodiks (määrus 561/2006 artikkel lõige 9). Nüüd kui on teada, millise nädala arvestusse kuulub 45, siis sellest saame kohe järeldada, et millal peab algama jälle uus 45. Kuna üle kalendrinädala võib olla ka 24, siis on selge – järgmine 45 peab algama nädalal III ning mitte hiljem, kui pühapäeva õhtul. 45-tunnine puhkeaeg peab algama nädalal III (teoreetiliselt enne kella 24.00-i), mitte ei pea olema tehtud nädala III lõpuks (sarnane sõnastus puudutab kompensatsioonide tegemist, mida antud näites me ei käsitle). Vahepeal võib olla ka mitu vähendatud (24h) iganädalast puhkeperioodi järjest, see ei ole keelatud.
Ja nii ongi meie näide selline, kus kolme nädala jooksul tervikuna 45-te ei eksisteeri, „töönädalate“ vahel on vaid vähendatud puhkeperioodid ning pole vajadust 45-tunnist puhkepausi sõidus olles pidada. Seega kaob ära risk, et 45-tundi on vaja sõidukis veeta ning selle eest trahvi saada.
III nädala lõpus alanud puhkeaja veedab juht kodus ning selle puhkeajaga saavad tehtud ka vähendatud puhkeperioodide eest saamata jäänud puhkeaeg ehk kompensatsioon.
Tähtis! Antud näites käsitlesime ainult iganädalase puhkeaja reeglit. Alati tuleb arvestada ka sõiduaegade reeglitega, mis on kehtestatud ühe nädala (56h) ja kahe järjestikuse kalendrinädala kohta (90). Võib juhtuda, et kahe nädala sõiduaeg 90 tundi saab täis juba enne, kui iganädalase puhkeaja tegemise kohustus pihta hakkab.
NB! See on vaid üks näide, kuidas 45-tunnise puhkeaja tegemist saab edasi lükata ning ei pruugi sobida kõigile autojuhtidele nende töögraafikute, tööiseloomude ja muude tegurite tõttu. Siiski annab põhireegleid jälgides väga erinevate töögraafikute jaoks leida sobivaid lahendusi ja neid on palju.
Müüdid, mis pärsivad selle reegli rakendamist:
- „Peale 24h puhkepausi peab algama 45!“ – tegelikult ei pea. Võib teha ka mitu 24- järjest.
- „Üle ühe „töönädala“ võib olla 24h paus“ – tegelikult üle ühe kalendrinädala.
- „Kompensatsioon peab olema võetud kolmanda „töönädala“ lõpuks“ – tegelikult aga alles vähendatud puhkeajaga nädalale järgneva kolmanda kalendrinädala lõpuks. Aega küll…
Mida pead teadma?
- Iganädalaste puhkeaegade reegli arvestusperioodiks on alati kaks järjestikust kalendrinädalat.
- Ei tohi juhtuda lasta tekkida olukorral kui mistahes kahe järjestikuse kalendrinädala jooksul ei eksisteeri arvestuslikult mitte ühtegi 45-tunnist puhkepausi.
- Võta aluseks lihtne reegel: Kahe mistahes järjestikuse kalendrinädala jooksul peab arvestuslikult olema vähemalt üks 45 ja üks 24. Rohkem 24-sid võib olla. Näiteks üks 45 ja kaks 24.
- Peale 24-tunnist pausi võib ka olla 24 tunnine paus. Ei pea olema ilmtingimata 45.
- Kui vaatad seadust ja seal on sõna nädal – siis see on kindel periood esmaspäevast 0:00-st kuni pühapäeval 24:00- ni Eesti aja järgi.
- Kui räägid sõnast „töönädal“, siis see ei ole nädal, vaid see on kahe iganädalase puhkaeaja vaheline periood, mis saab olla maksimaalselt 6×24 tundi ehk 144 tundi pikk. Osad reeglid on määratud nädala kohta aga osad reeglid kahe iganädalase puhkeperioodi vahelise aja kohta. Ole mõistetega kursis, see on ülioluline.
- Kui „24-tunnine“ paus oli tegelikkuses kestvusega 36-tundi, siis kompenseerima ei pea mitte 21 tundi, vaid 9. Ehk 45-36=9. Kompenseerida tuleb ainult see puhkeaja reaalne osa, mis tehti 45-st vähem. Aga alati võib teha ka rohkem, seda keeldu seadustes ei ole.
- Ja jäta meelde: Iganädalase puhkeperiood, mis algab ühel kalendrinädalal ja lõpeb teisel kalendrinädalal, võib lisada arvestuslikult ükskõik kumma nädala, kuid mitte mõlema nädala puhkeperioodiks.
Kui soovid tõelise profi tasemel autojuhi töö- ja puhkeaja reeglid selgeks saada, siis sea sammud AutoSert Kompetentsikeskuse poolt korraldavatele autojuhi ametikoolitustele, kus autojuhi töö- ja puhkeaeg on põhiteema. Teeme koolitusi regulaarselt Tallinnas, Tartus ja Pärnus ning ka mujalgi, näiteks Kuressaares, Paides, Rakveres ja Ida-Virumaal. Või siis hoopis teeme ühe vinge firmasisese erikoolituse sellest, mida on vaja. Võta meiega ühendust!
Mida toob tulevik?
Euroopa Komisjon kavandab mobiilsuspaketi raames muudatusi ka määruses 561/2006 (autojuhi töö- ja puhkeaja reeglid). Osa neid muudatusi võib võimaldada kolmenädalaste sõitude sooritamist ilma regulaarse iganädalase puhkeperioodita. Need muudatused on aga tuleviku teema. Käesolevas artiklis kirjeldatud lahendust saab aga kasutada ka juba täna kehtivaid seadusesätteid rikkumata.
Vaata kavandatavaid muudatusi siit artiklist: „Mobiilsuspakett – autovedude muudatused Euroopas“.
Lõpetuseks
Inimene õpib kogu elu. Teame seda. Õiged teadmised muutuvad tänases maailmas üha väärtuslikumaks, lausa konkurentsieeliseks nende ees, kes neid teadmisi ei valda. Maailm muutub ju enneolematu tempoga, info liigub/muutub enneolematu kiirusega. Rooli taga tööd tehes lihtsalt pole autojuhil aega selle kõigega end kurssi viia.
Selleks, hea autojuht, olemegi meie – koolitajad, kes ennast iga päev uute asjadega kursis hoiavad ja Sulle selle vajaliku selgeks teevad. Meie, AutoSert Kompetentsikeskuse koolitajad, anname endast parima, et kui tuled meie juurde ametikoolitusele, siis need õpetamise meetodid, mida kasutame, on kõige kaasaegsemad, need teadmised, mida õpetame, on kõige usaldusväärsemad ja need oskused, mida edasi anname, kõige kasulikumad. Ja pealegi, tarku ja mõtlevaid autojuhte, tahab endale iga transpordifirma.
Vaata siit, millal ja kus leiavad aset meie järgmised koolitused kutselistele autojuhtidele.
Artikli koostamisel kasutasin õpetusi ja abi TachoScan tarkvara tootja Inelo koolitajatelt (Poola), kus käin ennast ca 3 korda aastas töö- ja puhkeaja teemadel täiendamas. TachoScan tarkvara kasutavad autojuhtide töö- ja puhkeaja kontrollimisel 15 riigi kontrollijad ja inspektorid. Samuti väga paljud Eesti ja Euroopa transpordifirmad. AutoSert (Ametikoolitus OÜ) on TachoScani ametlik maaletooja ja koolitaja Eestis.
Loodan, et artikkel oli abiks ja kui on küsimusi, mõtteid, ettapanekuid, siis võta minuga julgelt ühendust!
Lisamaterjal:
- Määrus 561/2006 – autojuhi töö- ja puhkeaja reeglid.
- Prantsusmaa selgitus 45-tunnise puhkeaja veetmise kohta sõidukis.
- 12.2017 Euroopa Kohtu otsus – 45-tunnist puhkeaega ei või sõidukis veeta
- Tööleht autojuhile ja logistikule – nädalagraafik
Vaata lisaks:
- Blogi: Kuidas meie autojuhi ametikoolitus järjest väärtuslikumaks muutub? Vol 2.
- AutoSert Kompetentsikeskus – uus bränd koolitusmaailmas
- Mis muutub töö- ja puhkeaja reeglites ja digimeeriku kasutamises?
- Mobiilsuspakett – autovedude muudatused Euroopas.
- 45-tunnise puhkeaja veetmine kabiinis – massikontroll Belgias.
- Saksamaal keelatakse iganädalase puhkeaja veetmine sõidukis.
- Laevale peale ja mahasõiduks puhkeaja katkestamine.
- Prantsusmaa aktsepteerib valmisolekuaega vaheajana – kahe juhiga sõit.
- Kuidas Tööinspektsiooni kontroll enda kasuks pöörata?
- Ametikoolitus – kas tüütu formaalsus või kasulik investeering?
Hakka meie sõbraks Facebookis ja Youtube's
Lugupidamisega