Kuidas täita ja lugeda sõidumeeriku salvestuslehte?

16.09.2012

Salvestuslehed, autojuhi tegevuste salvestamiseks, on kasutusel analoogsõidumeerikutel. Teravad sõidumeeriku nõelad märgivad spetsiaalse kattega (valge pool) salvestuslehele kolme parameetrit: kiirust, autojuhi tegevust ja läbitud vahemaad. Ketta sisemisele osale märgib autojuht ise käsitsi oma nime, sõidu alustamise asukoha, sõidu lõpetamise asukoha, kuupäeva ning odomeetri andmed. Salvestuslehele on tootja poolt märgitud ajajooned ja nii saab täpselt teada, mis kell ja kui pikalt juht on mingeid tegevusi teinud.

Salvestuslehe tagumisel poolel (punane osa) on üldjuhul ala, kuhu juht saab oma tegevusi käsitsi märkida ning autode vahetamise informatsiooni kirja panna.

Kuidas valida õige salvestusleht?

Enne salvestuslehe hankimist või poest ostmist tuleb sõidumeeriku kaas avada ning informatsiooni kleebise pealt üles otsida kastikese sees asuv salvestuslehe tunnus e1 , millel on kas kõrval või all mingi kahekohaline number (valige kindlasti just kahekohalise numbriga e1, sest informatsiooni etiketil võib olla ka teisi samasuguseid e1-tesid, kus rohkem numbreid all, need tuleb antud olukorras  tähelepanuta jätta). Oletame, et e1 kõrval või all asub number 83 – e1 83. 

Nüüd tuleb salvestuslehe tagumiselt poolelt leida samuti e1 ent selline, mille all või järel on kahekohaliste numbrite jada. Kui antud numbrite jadas on olemas seesama number, mis asub sõidumeeriku e1 kõrval, antud juhul siis 83, siis on salvestusleht ja sõidumeerik omavahel sobivad. Osad salvestuslehtede tootjad lisavad tunnuse ka salvestuslehtede pakendile.

Lisaks võib kontrollida igaks juhuks ka seda, kas sõidumeeriku ja salvestuslehe maksimaalne kiirus on samad, mis üldjuhul on (v/max) 125 km/h. 

Mida märkida salvestuslehele enne sõidu alustamist ja peale sõidu lõpetamist?

Enne salvestuslehe paigaldamist sõidumeerikusse tuleb salvestuslehe valge poole sisemise ringi veergudele kirjutada käsitsi kindlaksmääratud andmed. Andmete kirjutamisel tuleks jälgida, et need oleksid selgesti loetavad, mahuksid etteantud piiridesse ja et ei esineks ülekirjutatud teksti. Juhul kui midagi läks valesti, siis on mõistlik võtta uus salvestusleht, mitte et kirjutada valesti läinud tekst või kuupäev üle. See võib kontrolli käigus äratada teatud kahtlusi. Kui salvestuslehe väljavõtmisel läheb näiteks odomeetri näidu kirjutamine sassi, siis tuleks valesti läinud näit maha tõmmata ja uus välja kirjutada ning olla ka valmis selgitusteks.

Enne sõidu alustamist tuleb salvestuslehele kanda järgmised andmed:

• Juhi nimi – soovitatavalt perekonnanimi enne ja siis eesnimi. Nimi peab olema korrektselt loetav ja arusaadav. Kindlasti ei tohiks kirjutada ainult eesnime esimest tähte, vaid kogu nimi täielikult välja kirjutatud. Kuna vaba ruumi kirjutamiseks on äärmiselt vähe, siis tuleks jälgida seda, et pikemate nimede korral nimi ei satuks nõelte tööalasse. Nime võib sel juhul kirjutada nii, et näiteks perekonnanimi jääb üles ja eesnimi allapoole.
• Salvestuslehe paigaldamise koht ehk sõidupäeva alustamise koht. Tuleb kirjutada kohe nime all olevale joonele, millel võib olla ka sõidu alustamise sümbol (nool paremale). Eestis sõites võib koha võimalikult täpselt kirja panna selle konkreetse asukoha järgi, kus sõiduk enne sõitu paikneb (näiteks küla, alev vald, linn). Sõites välismaal on soovitatav asukoha järgi lisada ka riigi tunnustähed (PL-Poola jne.). NB! Marsruuti kindlasti kirjutada ei ole vaja. Märkuseks, et digitaalsetel sõidumeerikutel täpset asukohta määrata ei saagi. On võimalik sisestada vaid riik, kus päeva alustati või lõpetati.
• Salvestuslehe paigaldamise kuupäev. Kirjutada tuleb päev, kuu ja aasta.
• Sõiduki registreerimisnumber. Valgele poolele kirjutatakse sõiduki number, millega alustatakse päeva. Juhul, kui ühe tööpäeva jooksul sõidetakse mitme sõidukiga, siis nende sõidukite registreerimisnumbrid tuleb kirjutada salvestuslehe tagumisele poolele käsitsi. Haagise numbrit vaja kirjutada ei ole.
• Odomeetri algnäit. NB! Alustades sõitu märgitakse odomeetri algnäit eelviimasele joonele, kus üldjuhul võib asuda ka samasugune sõidu alustamise sümbol – nool paremale. 

Peale sõidu (päeva) lõpetamist tuleb salvestuslehele kanda järgmised andmed:

• Salvestuslehe väljavõtmise koht ehk päeva lõpetamise asukoht. Antud joonel võib asuda ka vastav sümbol – nool vasakule. Reale kirjutatakse see koht (küla, alev, linn), kus juht oma tööpäeva lõpetab. Täpset aadressi vaja kirjutada ei ole.
• Salvestuslehe väljavõtmise kuupäev. Kirjutada tuleb päev, kuu ja aasta. Meeles tuleb pidada seda, et üks salvestusleht on mõeldud mitte pikemaks kasutamiseks, kui 24 tundi. Seega erinevus eelmise reaga (salvestuslehe sisestamise kuupäev) saab olla maksimaalselt ühe päeva võrra.
• Odomeetri lõppnäit. Kirjutatakse altpoolt kolmandale reale enne odomeetri algnäitu. See on tõenäoliselt selleks, et tekiks matemaatiline tehe – lõppnäit miinus algnäit võrdub läbitud teepikkus kilomeetrites.
• Läbitud vahemaa. Kirjutatakse kilomeetrise täpsusega. Arv saadakse odomeetri lõppnäidust odomeetri algnäidu lahutamisega. Läbitud vahemaa fikseerib salvestuslehele ka üks kolmest sõidumeeriku nõeltest, mille tulemus peab võrduma juhi poolt märgitud läbitud vahemaaga.

Oluline on, et need andmed saaksid kõik salvestuslehele juhi poolt kirja pandud kuna see on kohustuslik ning nende eiramist loetakse rikkumisteks.

Mida salvestab sõidumeerik salvestuslehele?

Sõidumeerik salvestab salvestuslehele järgmisi põhilisi parameetreid:

• Sõiduki kiirust
• Juhi tegevusi (sõiduaeg, muu töö aeg, valmisolekuaeg, puhkeaeg/vaheaeg)
• Läbitud vahemaad
• Tegevustele kuluvat aega

Need parameetrid fikseeritakse sõidumeerikus asuvate nõelte abil, mis liiguvad üles-alla vastavalt olukorrale. Kuna fikseerub ka tegevuste aeg, siis on oluline, et sõidumeeriku kell oleks alati täpne.

Sõiduki kiiruse salvestamine

Sõidumeerikule salvestatud kiiruse joone järgi on ettevõttel võimalus ka suure luubiga analüüsida juhi sõidustiili. Pidevad teravad tipud võivad tähendada seda, et juhi sõidustiil on liiga närviline, mis põhjustab suuremat kütusekulu ning põhjustab ka juhile endale rohkem stressi. Seetõttu võiks aeg-ajalt salvestuslehti uurida ning juhtidega vestelda, sest seeläbi on võimalik juhtida juhi tähelepanu teguritele, mis võivad nii kulukust vähendada kui liiklusohutust suurendada.

Juhi tegevuste salvestamine

Sõidumeeriku keskmine nõel fikseerib juhi hetketegevusi nagu:

• Sõiduki juhtimise aeg
• Muud tööd
• Valmisoleku aeg
• Puhkeaeg/vaheaeg

Enamlevinud on sõidumeerikud, kus üks nõel fikseerib erineva paksusega joont, mille eri kõrgusega jooned tähendavad kindlaksmääratud tegevusi. On sõidumeerikuid, mille tegevuste fikseerimise nõel liigub vastavate salvestuslehele märgitud joonte vahel ning püsib vastava tegevuse joone peal nii kaua kuni antud tegevus kestab. Selliseid sõidumeerikuid aga jääb aina vähemaks.

Salvestuslehel asuvad tegevuste tingmärgid. Vaatleme erineva paksusega joone tähendusi.

Juht peab olema teadlik töö-ja puhkeaja nõuetest ning õigest sõidumeeriku kasutamisest, et kõik vajalikud tegevused oleksid salvestuslehele korrektselt fikseeritud.

Läbitud vahemaa salvestamine

Tegevustele kuluva aja salvestamine

Salvestusleht on kui kell, mis fikseerib kõik tegevuste perioodid. Salvestusleht on mõeldud mitte rohkema kui 24 tunni andmete salvestamiseks. 24 tunni täitumisel tuleb sisestada uus ketas. Tänu sellele, et juhi tegevuste joon on vastavalt tegevustele mitmetasandiline, siis on võimalik väga täpselt mõõta, kui palju juhil tegevustele on aega kulunud. Vastavalt EL-i määrusele 561/2006 on autojuhile ette nähtud minimaalsed puhkeajad ja maksimaalsed sõidu ja tööajad ning salvestusleht ongi see, mille kaudu on võimalik jälgida, kas juht on nõuetest kinni pidanud. 

Kuidas toimida, kui ühe päeva jooksul on vaja sõita mitme sõidukiga?

Levinud on müüt või väärarusaam salvestuslehtede kasutamisel, et kui minnakse sõitma teise sõidukiga, siis tuleb ilmtingimata võtta ka uus salvestusleht. Seda siiski tegema ei pea kuna salvestuslehe tagumisel poolel on olemas spetsiaalne koht selleks puhuks, kui on vaja päeva jooksul sõidukeid vahetada. Salvestuslehe keskosas ringi sees on kuni kolme lisaauto kasutamise fikseerimise võimalus ehk kokku on ühe salvestuslehega töötada tööperioodi jooksul nelja sõidukiga. 

Päeva esimese auto andmed kantakse alati salvestuslehe valgele poolele, kuhu märgitakse samuti juhi nimi, salvestuslehe paigaldamise ja väljavõtmise koht ning kuupäevad. Kui tekib vajadus sõiduki vahetamise järele samal tööperioodil, siis tuleb päeva alguses täidetud ning esimeses sõidukis tegevused fikseerinud salvestusleht teise autosse kaasa võtta. Salvestuslehe tagumisele poolele keskosas olevasse ringi tuleb nr 2 autojuurde märkida kellaaeg, mil auto üle võeti. Juhul kui auto ülevõtmiseks kulub näiteks üks tund aega, siis tuleb vastav käsitsi kanne teha käsitsi täitmise ruudustikku samal salvestuslehel ning märkida ära, mis tegevus vahepeal oli.

Samuti tuleb teist autot üle võttes märkida selle registreerimisnumber ning sõitu alustades ka odomeetri algnäit. Seejärel võib salvestuslehe meerikusse sisestada ning kõik tegevused salvestatakse meeriku nõelte abil juba automaatselt salvestuslehe valgele poolele. Sõidu lõppedes teise autoga tuleb salvestuslehele kanda odomeetri lõppnäit ning kokku arvutada ka läbitud vahemaa. Samamoodi tuleb toimida, kui kasutatakse kolmandat ja neljandat sõidukit.

Tähelepanu! Enne salvestuslehe kasutamist teise sõiduki sõidumeerikus veendu, et sõidumeeriku ja salvestuslehe tunnused e1 ühtivad.

Käsitsi juhi tegevuste kandmine salvestuslehele

Salvestuslehe tagumisel poolel on juhi tegevuste ruudustik, kuhu saab käsitsi juhi tegevusi kanda. Eelkõige on selle ruudustiku täitmine levinud juhi ööpäevaste puhkeaegade märkimiseks, kuid sellel on võimalik salvestada ka juhi sõiduaega, tööaega ja valmisolekuaega. Juhul, kui sõidumeerik peaks lakkama töötamast on võimalik koheselt oma tegevused käsitsi salvestada. 

Antud salvestuslehel (pildil) on 24 tunnine periood jagatud kaheks ruudustikuks: kella 0:00-st kuni 12:00-ni on ülemine osa ning 12:00-st kuni 24:00-ni on alumine osa. Ruudustiku äärtes on juhi tegevuse tingmärgid ning tegevuste aeg, mida soovitakse käsitsi salvestada tuleb vastavale joonele vastavale ajale märkida tõmmates näiteks pastakaga joone. Levinud on ka selline ruudustiku variant, mis pole poolitatud vaid jookseb tervenisti poolkaares salvestuslehe tagumise poole peal.

Sellel näidisel kasutab juht salvestuslehte sõidumeerikus ainult tööpäeva jooksul. Ööpäevase või iganädalase puhkeaja salvestab juht käsitsi näiteks pastakaga puhkeaja ruudustikule. Kõik juhi päevaste tegevustega seotud salvestused on tehtud sõidumeeriku poolt salvestuslehe teisele poolele. Antud juhul alustas juht tööpäeva kell 8:00 ning lõpetas tööpäeva kell 17:00 – siis võttis ta välja ka salvestuslehe. Järgmisel päeval tööle asudes märgib ta puhkeajad nii eelmisele kui ka uue päeva salvestuslehele taas käsitsi ja sisestab andmetega täidetud salvestuslehe sõidumeerikusse.

Selle näidise puhul on juht kõik oma päevased tegevused kandnud salvestuslehele käsitsi. Tõenäoliselt tingis sellise asjaolu sõidumeeriku rike. Rikke korral tuleb tegevused käsitsi fikseerida. Kui sõidumeerik on rikkis tuleb see teel olles esimesel võimalusel vastavas töökojas ära parandada. Üle 7 päeva rikkise sõidumeerikuga sõita ei tohi.

Kui tegemist on autojuhi jaoks vaba päevaga või pikema puhkeajaga, mil juht ei ole tööl, tuleb vastav aeg siiski käsitsi märkida puhkeajaks. Lihtne võimalus on seda teha täiesti puhtale salvestuslehele nii, et käsitsi tegevuste täitmise ruudustik on puhkeaja osas 24 tundi täidetud. Teisele ehk valgele poolele tuleb siiski ka sel juhul kirjutada oma nimi ja kuupäev. Muid andmeid vaja kirjutada ei ole, sest puhkepäeval ei puutunud autojuht kokku ei ühegi sõidukiga ega ühegi kohaga. 

Hea koolitus teeb asjad selgeks!

Siin artiklis toodu on vaid põgus ülevaade sellest, mis puudutab sõidumeeriku salvestuslehe täitmist ja sellelt andmete lugemist. Lisaks on ka levinud, et juhil tuleb vaheldumisi sõita sõidukitega, millel on peal erinevat liiki sõidumeerikud – analoog- või digitaalmeerik.

Meie sõidumeerikute ja autojuhi töö- ja puhkeaja koolitused teevad asja selgeks! Autojuhi töö on väga vastutusrikas amet. Juht peab olema keskendunud põhilisele – ohutule ja turvalisele liiklemisele. Ebakorrektne töö- ja puhkeaja korraldus toob endaga kaasa palju stressi ja pinget, mis liiklusohutusele halvasti mõjub. Kõik on õpitav ning tegelikult on asjad päris lihtsad, kui esialgu tundub. 

Kui tunned, et vajad täiendavat koolitust sõidumeerikute või autojuhi töö- ja puhkeaja vallas, siis võta meiega ühendust – teeme asjad selgeks!