Miks juhtuvad tõstukijuhtidega õnnetused?

29.09.2012

Euroopas saab tööõnnetuste tagajärjel surma ca 5000 inimest aastas. Ca 7 miljonit inimest saab töö juures mingeid vigastusi. USA-s saab iga kolme päeva järel üks tõstukijuht surma ning juhtub ligi 20 000 tõstukitega seotud õnnetust aastas. Ka Eestis on juhtunud tõstukijuhtidega raskete tagajärgedega õnnetusi, kus tõstukijuht sai surma. Näiteid võib tuua aastast 2009 ja 2011.

Seetõttu on tõstukiga töötades ülioluline jälgida ohutusnõudeid.

Kõige lihtsam meetod tõstukitega seotud õnnetuste ärahoidmiseks on arendada, rakendada ja jõustada ettevõttes läbimõeldud tõstukijuhi ohutusprogramm.

KUUS ENIMELEVINUD ÕNNETUSE PÕHJUST

Kogemus näitab, et varakahjud ja töötajate vigastused esinevad eelkõige järgmistel põhjustel:

1. Tõstukijuhi tähelepanematus. Varakahjud tekivad enamasti siis, kui juht sõidab kas piiratud nähtavusega, ülestõstetud kaubaga või siis kauba mahalaadimisel jättes ohutusnõuded täitmata.

2. Parkimisvead. Kui seisupidur ei ole sees või ei tööta korralikult. Kui mast ei ole vertikaalselt ja kahvlid ei ole alandatud põrandale. Kui kahvlid ulatuvad kas vahekäiku või kõnniteele on tegemist ränga parkimisveaga.

3. Tõstukijuhi koolitus. Õnnetused, vigastused, varakahjud on kõik järgmiste tegevuste tulemused:

4. Isiklik kaitse. Tõstukijuhid, kes ei kanna esmaseid kaitsevahendeid nagu kaitsekiivrit, spetsiaalseid jalanõusid, kindaid või spetsiaalseid rõivaid. Veel üks õnnetuste põhjustaja on see, kui pole kasutatud libisemiskindlat materjali seal, kus tõstukijuht paneb oma jala, kas siis tõstukist väljudes või sinna sisenedes.

5. Kogenematus. Kaubaaluste vigastamine kahvlitega, kauba mahapillamine kiirustamise tõttu, järsud kurvid või halvasti laotud veosed ja/või kahvlitega liiga madalal või kõrgel hoidmine sõidu ajal. Kauba kahjustamine kuna kahvlid ulatuvad kaubaalustest liiga kaugele eemale. Üldjuhul ilma korraliku väljaõppeta ning järelvalveta on kogenematud tõstukijuhid üsna kehvad erinevaid meetodeid ellu viima ning ei tule kõige paremini toime.

6. Erikoolituste puudumine. Puudulik koolitus tulekustutite, sprinkler-süsteemide, tuleohtlike vedelike ning kemikaalide teemadel võib põhjustada rohkesti õnnetusi ja vigastusi.

KIIRUSE ÜLETAMINE

Mida kiiremini ma liigun, seda kaugemale maha ma jään. Kiiruseületamine on üks levinumaid õnnetuste põhjuseid nii kahveltõstukite endaga kui ka materjalikahjudega seoses.

Väga paljud tõstukijuhid ja kahjuks ka juhendajad usuvad, et kiiresti sõites suurendavad nad tootlikkust. Tegelikult on see täpselt vastupidi.

Ameerikas läbiviidud uuring on tõestanud järgmist:

AEGLUSTADES TÕSTUKI KIIRUST OHUTU LIIKLEMISE KIIRUSENI, TÕUSEB TOOTLIKKUS NING EFEKTIIVSUS 10-50%. ALANDADES TOIMINGUTE KIIRUST KUNI 30% ON VÕIMALIK TÕSTA PRODUKTIIVSUST KUNI 40%.

Eriti tihti on liiga suure kiirusega tõstukijuhid just nooremapoolsed mehed, kel riskijulgust veel jätkub. Kuid tööl pidevalt riskides töötades põhjustatakse suuremat ohtu töökeskkonnale, kaupadele ja töötajatele ning see põhjustab ka liigset stressi tõstukijuhile.

ÕNNETUSTE MAKSUMUS

Üks kõige efektiivsemaid meetodeid õnnetuste ja vigastuste vähedamiseks on distsipliini ning reeglite maksmapanek. Uurimused näitavad, et ettevõtted raiskavad märkimisväärses suuruses aega ja raha õnnetuste, vigastuste ja varakahjudega tegelemiseks. Iga kord, kui tõstukijuht peatub, et korjata üles mahakukkunud veos, on see juht eba-produktiivne.

Kas oled mõelnud alljärgnevale?

1. Kui palju kulutab ettevõte aega erinevate õnnetustega seotud paberite täitmisele?
2. Mis juhtub, kui töötaja on vigastatud ning on vajalik leida asjendaja?
3. Kas tõstukijuhi asendaja on koolitatud, efektiivne ja produktiivne- ja seda hetkest, mil ta alustas tööd?
4. Mis lähevad ettevõttele maksma liuguste vahetus või rikutud kaubaalused, sprinkleri-pead ja teised varakahjud? Need on need varjatud raha-kaod tänu erinevatele õnnetustele.

TEADMISEKS!

Vigastada saanud töötaja kaotatud aeg on ka rahaline kaotus

Teised töötajad, kelle töö jäi seisma, läksid samuti ettevõttele aega ja raha maksma:

• seoses uudishimuga
• seoses kaastundega
• et aidata kannatada saanud töötajat
• teistel põhjustel

Juhatajad, järelvaatajad või erinevad juhtivtöötajad lähevad samuti aega ja raha maksma:

• abistades viga saanud töötajat
• tehes kindlaks õnnetuse põhjused
• korraldades mõne teise töötaja vigastatud töötajat asendama ning tema tööd tegema
• valides, koolitades uut töötajat, kes hakkab vigastatud töötajat asendama
• erinevate seadustele vastavate, juriidiliste dokumentide koostamine seoses õnnetusega ning enne juhatuse ette astumist, kohtusse minekut jne

Esmaabitöötajad seiskavad oma töö või tulevad välja juhtumipõhiselt, kes ei ole makstud ei kindlustuse ega haigekassa poolt.

Rahakaotus läbi tehnika kahjustuste, tööriistade, lao, mõne muu vara või materjalikahjude.

Juhuslik rahakadu seoses töö segamisega, suutmatus tellimusi õigeaegselt täita jne

Lisaks kaotab tööandja rahaliselt siis, kui peab maksma vigastada saanud töötajale, tolle tööle naastes, täispalka- isegi, kui ta veel täielikult paranenud pole.

Rahakaotus läbi kasumi vähenemise- mis on tingitud vigastada saanud töötaja produktiivsusest ning kasutamata tehnikast.

Üldine kahjum seoses kannatada saanud töötajaga. Valgustuse, kütte, rendi ja teised sarnased kulud, mida tuleb tasuda ka vaatamata asjaolule, et töötaja on kannatada saanud ning ei ole võimeline töötama (ei ole produktiivne) täismahus.

DISTSIPLIIN JA TÕSTUKIJUHTIDELE MÕELDUD REEGLITE JÕUSTAMINE VÕIVAD SÄÄSTA AEGA JA RAHA.

KUIDAS VÄHENDADA ÕNNETUSTE ARVU?

Õnnetuste arvu vähendamiseks on vaja rakendada lihtsaid protseduure. Õnnetused ja vigastused on kontrollitavad läbi:

• toimingutele konkreetsete ja ohutute reeglite kehtestamise
• juhtide professionaalse koolituse
• erapooletu ja võrdse reeglite käsitlemise
• tõhusa järelvalve, juhtimise ja distsipliini. Isikud, kellele alluvad tõstukijuhid, on võtmeteguriks igale edukale tõstuki toimingule. Tõstukijuhid järgivad reegleid, kui nad on nendega tuttavad ning nad on korralikult motiveeritud, et töötada ning käituda ohutul viisil.

Soovitus: treening spetsiaalsel takistusrajal vähendab õnnetusi, millest enamik on tekitatud keerukatest manöövritest kas siis inimeste, materjalide või muude objektide lähedal. Ilma erioskuste ning treeninguta ei saa oodata, et tõstukijuhtide töö oleks absoluutselt efektiivne. Oskusi arendavad kursused on väga efektiivseks vahendiks, et saavutada vajaminev oskuste ja ohutuse tase. Soovitame ettevõtetel juurutada ja rakendada spetsiaalselt tõstukijuhtide tööd reguleeriv tõstukijuhtide ohutusprogramm. See on iga ettevõtte vajadustest, eripäradest, tehnoloogiast lähtuv ohutusprogramm, mille edukal rakendamisel väheneb õnnetuste oht ning suureneb tööviljakus, efektiivsus ja kasum.

Hea tõstukijuhi koolitus sisaldab endas praktilist õpet just kitsastes tingimustes spetsiaalsel täppisrajal, et luua olukordi, kus manööverdamise ruum on piiratud. Samuti mitmekesine tõstukite valik koolitusel on vajalik selleks, et tõstukijuht mõistaks erinevate tõstukite juhtimise ja töövõtete eripära.