Muudatused juhuvedude bussijuhtide töö- ja puhkeaja reeglites

17.06.2024

Muudatused juhuvedude bussijuhtide töö- ja puhkeaja reeglites

Juba mõnda aega tagasi ehk 22. mail hakkasid autojuhtide töö- ja puhkeaja seaduses, määrus 561/2006, kehtima uued reeglid juhuvedude bussijuhtidele.

Seda seetõttu, et reisijate juhuvedu (turismigrupid, tellimusvedu) on oma olemuselt erinev kui näiteks kaupade vedu või siis regulaarne resijate vedu konkreetsetel liinidel.

Juhuvedu iseloomustab suur hooajalisus ja eri pikkusega sõiduajad ning vahemaad, mis sõltuvad turismigrupist ja nende soovidest. Samuti tuleb arvesse võtta reisijate vajadusi, mis võivad tihti olla plaanivälised ja etteteadmata ja mis võivad põhjustada lisapeatusi ja ajakavade muutust.

Üldjuhul ööbivad juhuvedude bussijuhid hotellides ja öiseid sõite tuleb ette harva.

Määrus nr 561/2006 järelhindamisel leiti, et osad olemasolevad vahe- ja puhkeaegadega seotud reeglid ei ole juhuvedude eripäradega kooskõlas. Nii võivad reeglid bussijuhtide ja bussifirmade jaoks olla ebasobivad ja ebapraktilised, mis vähendavad suutlikkust korraldada juhuvedusid efektiivselt, ohutult ja kvaliteetselt.

NB! Muudatused, mis siin artiklis käsitlemist leiavad, kehtivad ainult ja ainult juhuvedude bussijuhtidele. Kõigile teistele kehtivad endiselt seni kehtinud reeglid.

1. Vaheaja muudatus

Määrus 561/2006 artikkel 7 lisatakse järgmine lõige:

„Reisijate juhuveo puhul võib juht 45-minutilise vaheaja asendada ka kahe vähemalt 15-minutilise vaheajaga, tagades et need vaheajad kokku on vähemalt 45 minutit ja sõiduperiood ei ületa 4 tundi ja 30 minutit.“

Senine reegel on üld-tuntud, et pärast nelja ja poole (4:30) tunni pikkust sõiduperioodi peab juht tegema vähemalt 45 minutilise vaheaja, mille võib jagada ka kaheks osaks, millest esimene osa peab olema vähemalt 15 minutit, millele järgneb vähemalt 30-minutiline vaheaeg ehk 15+30 reegel.

Kui näiteks juht tegi esimese pausi 25 minutit, siis pidi ta teise pausi tegema kindlasti ikkagi 30 minutit. Või siis näiteks kui juht tegi esimese pausi 40 minutit, siis teise pausi pidi ta tegema kindlasti 30 minutit.

Nüüd aga võib juht 15+30 asemel teha selliseid vaheaegasid, mis annavad kokku 45 minutit, kuid ei pea enam olema ilmtingimata 15+30.

Reegel on: peab olema kaks vähemalt 15 minutilist vaheaega, mis annab kokku 45 minutit.

Siin võib näiteid tuua hulgi, aga toon välja mõned, et loogika oleks arusaadav.

Uus reegel võimaldab teha vaheaegasid alljärgnevalt:

  • Esimene paus 20 minutit, teine paus 25 minutit - kokku 45 minutit
  • Esimene paus 30 minutit, teine paus 15 minutit - kokku 45 minutit
  • Esimene paus 40 minutit, teine paus 15 minutit (teine peab olema vähemalt 15 minutit)

Alla 15-minutilised pausid valemisse arvesse ei lähe.

Näide ühest võimalikust vaheaja tegemise variandist. Mõlemad pausid kestsid vähemalt 15 minutit, kokku 45 minutit.

NB! Arvestama peab sellega, et mitte ükski sõidumeerik uuest reeglist aru ei saa, isegi SMART 2. Seega kui Sa teed midagi erinevat vanast reeglist, siis meerik kuvab Sulle rikkumist, aga tegelikult rikkumist ei ole.

2. Tööpäeva pikkuse ületamise muudatus

Määrus 561/2006 artiklisse 8 lisatakse lõige 2a, mis ütleb järgmist (katsun selle loetavasse inimkeelde panna, sest seaduses endas on see tekst nagu ikka - jube keeruline):

“Üksikut juhuvedu (ühe grupiga) teostav bussijuht võib oma tavapärase töönädala (6x24h) jooksul ühte tööpäeva pikendada kuni ühe tunni võrra tingimusel, et sellel tööpäeval sõiduaeg kokku ei ole rohkem, kui 7 tundi.”

“Kaks korda võib üksikut juhuvedu teostav bussijuht oma tööpäeva pikkust ühe tunni võrra pikendada juhul, kui ta teostab vedu sellises töönädalas, mille pikkus on vähemalt 8x24 tundi. Sõiduaeg nendel pikendatud tööpäevadel ei tohi ületada 7-t tundi”.

Üks võimalik näide tööpäeva pikendamisest.

Tööpäevade pikendamised ei tohi endaga kaasa tuua teisi tööaja reeglite rikkumisi.

Kokkuvõtvalt:

  • Erandit võib kasutada ainult üksiku juhuveo korral - ühe grupiga sõit
  • Erandi kasutamise päeval ei tohi sõiduaeg ületada 7-t tundi
  • Ühe pikendatud tööpäeva saab teha siis, kui reis kestab mitte rohkem, kui 6x24 tundi, ehk tavalise pikkusega töönädala jooksul.
  • Kaks pikendatud tööpäeva saab teha siis, kui reis kestab vähemalt 8x24 tundi ehk bussijuhtidele lubatud "12 päeva reegli" raames.

Oluline!

Tihti sõidavad bussijuhid kahe juhi režiimis ja võivad teha nn kahe juhi lubatud tööpäeva, mille pikkus võib olla maksimaalselt 21 tundi (30-tunni jooksul 9 tundi pausi). Käesolev erand aga EI KEHTI taoliste - meeskonnasõitude tööpäevade pikendamistele.

Näide

Oletame, et bussijuhil on lubatud teha 9-tunnine lühendatud ööpäevane puhkepaus. Tavajuhul tuleb see paus ära teha 24-tunni jooksul alates eelmise pausi lõpust (määrus 561/2006 artikkel 8 punkt 2). See annaks bussijuhile võimaluse teha maksimaalselt 15-tunnine tööpäev (24-9=15). Päeva käigus selgub, et turismigrupp on oma ajagraafikust maas, sest vaatamisväärsustega tutvumine võttis planeeritust rohkem aega. On selge, et 15 tunniga enam hotelli tagasi ei jõua. Samas polnud tol päeval ka reaalset sõitu eriti, sest enamus päevast olid reisijad tutvumas objektidega ja buss seisis. Nüüd on juhil täiesti seaduslik võimalus see tööpäev nn “lõhki sõita” ühe tunni võrra ilma, et peaks trahvi saamist kartma. Tähtis on see, et sõiduaeg kokku sel päeval ei oleks üle 7 tunni. Siis on kõik korras.

Lisamärkused

9 tunnine puhkeaeg tuleb kindlasti täies mahus ära teha. Erand ei anna õigust pikendada tööpäeva puhkeaja arvelt. Tööpäev võib olla ühe tunni võrra pikem, kuid nõutud puhkepaus tuleb täies ulatuses kätte saada.

NB! Kui bussijuht on juba ära kasutanud kõik lühendatud 9-tunnised puhkeajad, siis on tal alles jäänud võimalus teha ainult regulaarseid ööpäevaseid puhkeperioode. Tark autojuht teab, et regulaarseid ööpäevaseid puhkeperioode on võimalik teha kahte varianti: 11 tundi järjest või siis 3 tundi päeval ja 9 tundi öösel (3+9). Kui 3-tunnist pausi päeval ei ole võimalik teha, siis on valikus vaid 11-tunnine paus. Sel juhul saab tööpäeva maksimum pikkus saab olla 13 tundi. Erand tööpäeva pikendamise puhul kehtib ka siin - tööpäev võib olla 14 tundi, kuid seejärel peab paus kindlasti olema 11 tundi. Aga kui bussijuht on päeval teinud ära oma 3-tunnise pausi, siis peab ta õhtuse puhkeaja osa tegema 9-tunnise. Tööpäeva maksimum pikkus tavajuhul saab sel juhul olla 15 tundi, kuid kui mängu tuleb pikendamise erand kuni 1 tund, siis võib tööpäev kokku kesta ka 16 tundi, mis järel tuleb 9-tunnine puhkeaeg järjest ära teha.

NB! Jällegi peab juht siin arvestama seda, et sõidumeerik taolisest erandist aru ei saa ning see võib sellise asja peale “kinni kiiluda”. Siinkohal peab autojuht sellest olema teadlik, et sõidumeerikut liialt usaldades ise mitte “kinni kiiluda”. Aga bussijuhid on üldiselt ikkagi lipsu ja särgiga targad inimesed ja saavad ise asjadest kenasti aru :).

3. "12 päeva reeglit" saab kasutada ka Eestis

Kui seni sai "12 päeva reeglit" kasutada vaid rahvusvaheliste juhuvedude puhul, siis nüüd on see võimalus ka Eesti-sisestel juhuvedudel.

Määrus 561/2006 artikkel 8 lõiget 6a on muudetud alljärgnevalt:

„Erandina võib üksikut reisijate juhuvedu tegev sõidukijuht lükata iganädalase puhkeperioodi edasi kuni 12 järjestikuseks 24-tunniseks ajavahemikuks alates eelmisest regulaarsest iganädalasest puhkeperioodist” - “12 päeva reegel”.

Lisatingimused:

  • Enne erandi kasutamist peab olema vähemalt 45-tunnine regulaarne iganädalane puhkepaus
  • Pärast erandi kasutamist võtab bussijuht vähemalt 2 regulaarset iganädalast puhkeaega (90 tundi)
  • või ühe regulaarse ja ühe lühendatud iganädalase puhkeaja (minimaalselt 45+24=69 tundi), kusjuures lühendatud puhkeaja kompensatsioon tuleb ära teha erandi tegemise nädalale järgneva kolmanda nädala lõpuks
  • Bussis peab olema digitaalne sõidumeerik (kettaga antud erandit kasutada seega ei saa)
  • Kui sõidetakse ajavahemikus 00:00-06:00, siis maksimaalne järjestikune sõiduaeg on ühe juhiga sõidu korral 3 tundi. Kahe juhi korral aga võib endiselt olla järjestikune sõiduaeg 4:30.

Oluline!

Seadusest eemaldati alljärgnev punkt:

...“teenus kestab vähemalt 24 järjestikust tundi liikmesriigis või kolmandas riigis, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse ja mis ei ole riik, kus vedu algas";

Seega 12-päeva reeglit võib kasutada kõikjal ilma igasuguste riikides viibimiste piiranguteta.

4. Kontrollidele põhjendamine ja tõendamine

See kõikse tähtsam.

Ülalpool toodud erandite tõendamiseks teepealsetele politsekontrollidele on seadusesse siise toodud eraldi punktid (määrus 561/2006 artikkel 16 punkt 4), mis ütlevad järgmist:

  • bussijuht peab reisijateveo saatelehte (rohelise vihiku leht), mille täitmise ja juhile edastamise eest vastutab ettevõte, hoidma sõidukis
  • saatelehte tuleb sõidukis hoida kas paberkujul või elektrooniliselt ning vähemalt 28 päeva ning alates 31.12.2024 vähemalt 56 päeva.

Riigisisese transpordi puhul tuleks vastav tõendusmaterjal samuti luua, kuid soovitatav on esialgu kasutada rahvusvahelist saatelehte kirjutades sellele, et tegemist on riigisisese veoga. Aga eks praktika selles osas hakkab alles kujunema ja tulevikus võivad ametnikud välja mõelda isegi riigisisese juhuveo saatelehe.

5. Digitaalsus

Euroopa Liit on alustanud tööd selle kallal, et muuta reisijate veo saatelehed digitaalseks. Samuti sepitsetakse juba ka uusi sõidumeerikuid, kus on võimalik ära määrata, millist tüüpi reisijate veoga on tegemist: regulaarne reisijate vedu või reisijate juhuvedu. Sellise võimaluse olemasolul ei pea bussijuht eelmiste vedude saatelehti kontrollide jaoks sõidukis enam hoidma. Kas on oodata SMART 3 sõidumeerikut, ei oska praegu öelda. Loodetavasti saab selle lahendada tarkvara uuendamise abil.

Lõpetuseks

On oluline ära märkida, et artiklis kirjeldatud muudatused kehtivad vaid riikides, kus kehtib määrus 561/2006 (Euroopa Liit ja selle majanduspiirkonnad). AETR-i kasutatavates riikides, aga võidakse uute reeglite järgi tegutsemist käsitleda rikkumisena. Näiteks Ühendkuningriik kuulub nüüd AETR-i alasse.

Minu arvamus uutest reeglitest on see, et tegelikult tunduvad need olevat pisiasjad, millel suurem mõju ja rakendamise võimalus puudub. Aga mine tea, juhuseid on ju erinevaid, ja ehk on ettevõtteid ja juhte, kes näevad siin enda jaoks paremaid võimalusi oma töö korraldamiseks.

Küll aga peavad kõik osapooled endale asjad korralikult selgeks tegema ja reegleid õppides mitte pinnapealseks jääma nagu tihti juhtub. Õppimine tähendab arusaamist, mitte tavalist lugemist. Kui arusaamist ei teki, siis asi kohale ei jõua. Uute reeglitega lisandub kindlasti segaduse faktor, mis ajab sassi nii sõidumeeriku planeerimissüsteemi ja ühes sellega ka bussijuhi pea. Aga ärge muretsege, Autosert'i ameti- ja täiendkoolitustel leiab teema põhjalikku käsitlust.

Säilitagem kaine mõistus, kuid olgem varmad vajadusel uusi reegleid enda kasuks teadlikult rakendama.

Vaata lisaks:

Mõnusat kulgemist!