Sõidumeerikute kohustus alla 50 km liinidel alates 01.01.2020

30.12.2019

Sõidumeerikute kohustus alla 50 km liinidel alates 01.01.2020

Esimesest jaanuarist alates peavad ka alla 50 km pikkustel bussiliinidel sõitvad bussid kasutama sõidumeerikuid. Sõidumeerikute kasutamisest jäävad edaspidi vabastatuks vaid linnaliini bussid. Seadusemuudatus sai sissekirjutatud juba 2015-l aastal ja nüüd see ligi viieaastane üleminekuperiood lõpeb. Tekkinud on mõningane segadus selle üle, et mis hetkest siis ikkagi sõidumeeriku kohutsus kehtib – kas linnaliini puhul tuleb võtta piirjooneks asulamärk või tuleb asja vaadata mingi muu mätta otsast? Samuti – millised reeglid hakkavad bussijuhtidele kehtima sõidumeerikute ja töö- ja puhkeaja osas? Ja minu jaoks kõige olulisem – nüüd on vaja hakata digitaalset sõidumeerikut kasutama ja selle mitteteadlik kasutamine võib kaasa tuua suure trahviohu nii bussijuhile kui ka bussifirmale. Selgitan teemad lahti.

Mida ütleb seadus?

Liiklusseaduse § 131 lõige (21) ütleb nii:

“Sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik sõidukitel, mida kasutatakse sõitjate liiniveol, mille liini pikkus selle alg- ja lõpp-punkti vahel on kuni 50 kilomeetrit, välja arvatud linnaliinidel ühistranspordiseaduse tähenduses. [RT I, 28.02.2015, 1 – jõust. 01.01.2020]”.

Kuni 01.01.2020 oli seega alla 50km pikkustel liinidel sõidumeeriku kasutamise vabastus.

Vaatluse alla tuleks nüüd võtta mõiste “linnaliin”. See on kirja pandud Ühistranspordiseaduses § 4 lõige 2 Liin ja liinivedu:

„Linnaliin on liin, mille peatused asuvad peamiselt sama linna haldusterritooriumil. Linnaliini eristamisel võetakse arvesse ka teisi nimetatud liini iseloomustavaid näitajaid, eelkõige sõiduplaani, sõitjate põhilist sihtgruppi, peamist teeninduspiirkonda ja ühissõiduki tehnilist vastavust selle liini teenindamiseks”.

Seega linnaliini ei saa päris määratleda asulamärgi järgi. Eksisteerib liine, kus enamus peatuseid on linnas sees ja mõni ka linnast väljas.

Kõige loogilisem lähenemine – liinnaliini määratlus finantseerija järgi

Vesteldes MKM-i ja Maanteeameti spetsialistidega selgus, et kõige lihtsam on täna eristamist teha liinide finantseerija järgi. Linnaliine finantseerib linn ja maakonnaliine, mis peavad sõidumeerikuid kasutama, finantseerib riik läbi Ühistrantspordi keskuse (ÜTK). Bussijuhtidel on liinide kohta olemas sõiduplaanid, kus peaks sõna “linnaliin” või “maakonnaliin” olema selgelt eristatud. Näiteks:

  • Pärnu maakonnaliin nr 40 sõiduplaan.
  • Tartu linnaliin nr 15 sõiduplaan.

Nii on ka järelvalve ametnikel sõidumeerikute kasutamise kohustust lihtne kontrollida – sõiduplaanis kajastuva info ehk sõna “linnaliin” või “maakonnaliin” alusel.  

Maanteeamet on kohalikele omavalitsustele ja ÜTK-le edastanud palve vaadata üle kõik sõiduplaanid, et kas seal on selgelt kirjas, millise liiniga on tegemist. Juhul, kui sõiduplaanid ei sisalda sõnaselgelt liini tüüpi, siis tuleks see vastavusse viia.

Ka vedajal võib tekkida küsimusi, et mis liiniga tegemist ikkagi on, kas linna- või maakonnaliiniga. Kui see ebaselgus on ja arvamused lähevad lahku, siis tuleks selguse saamiseks kõige pealt pöörduda liini hankija poole (linn või ÜTK). Kui jäävad eriarvamused, siis võiks pöörduda ka kohtu poole, kes lõpliku selguse majja tooks.

Sõidumeerikute kasutamine EL-I määrus 165/2014 järgi

Kui sõidumeerikut tuleb kasutada, siis tekib automaatselt bussijuhtidele kohustuseks tunda sõidmeerikute kasutamise määrust 165/2014, kus on kirjas sõidumeeriku kasutamise reeglid. Kuna enamikel bussidest on peal digimeerikud, siis tuleb eelkõige tunda selle kasutamist.

Põhilised juurdelisanduvad kohustused on:

Bussijuhile:

  • Juhikaardi sisestamisel digimeerikusse käsitsi kannete teostamine juhikaardile,
  • Riigisümboli sisestamine tööpäeva alguses ja lõpus,
  • Tegevuste fikseerimine eraldi sümbolitega (rool-sõiduaeg, haamrid – muu töö, voodi-pausid ja puhkeaeg),
  • 28 päeva tegevuste esitamise kohustus kontrollijatele tee peal,
  • Vajadusel väljatrükkide teostamine (oluline on sümbolite tundmine).
  • Digimeeriku kasutamine Tööaja direktiivi (Liiklusseaduses) järgi, mitte määrus 561/2006 järgi.
  • Juhikaardi uuendamine iga 5 aasta järel.

Tee peal võib bussijuhtide kontrolli teostada Politsei ja Maanteeamet, kes kontrollimisel laevad tavaliselt juhikaardi andmed arvutisse ja analüüsivad seda TachoScan Control tarkvaraga.

Tööandjale:

  • Andmete allalaadimine juhikaardilt iga 28 päeva järel,
  • Andmete allalaadimine digitaalse sõidumeeriku mälust iga 90 päeva järel,
  • Bussijuhtide sõidumeeriku andmete analüüs,
  • Bussijuhtide sõidumeeriku kasutamise koolituse tagamine,
  • Juhikaardi ja sõidumeeriku andmete arhiveerimine kuni üheks aastaks.
  • Sõidumeeriku taatlemine iga 2 aasta järel + vajadusel kontrollid jooksvalt

Tööandjaid kontrollib tavaliselt sõidukijuhtide tööinspektor, kes samuti kasutab selleks TachoScani tarkvara.

Töö- ja puhkeaja arvestuse pidamise osas on alla 50km pikkustele liinidele aga endiselt teatud erisused jäetud, mida kirjeldan veidi allpool.

Kõige tähtsam! Digimeeriku kasutamine tuleb selgeks saada!

Kuigi enamus bussidest on varustatud uute ja bussijuhi jaoks kasutajasõbralike digitaalsete sõidumeerikutega, peavad kõik bussijuhid digimeeriku tööpõhimõttest täpselt aru saama. Loomulikult on kasutusel ka vanemad digimeerikud, mis võivad osutuda tõelisteks trahvimasinateks (juhi teadmata).  Kindel on see, et rikkumiste potentsiaal kasvab! Kuid seda on võimalik ennetada, mis tähendabki nii bussijuhtide kui ka muu asjassepuutuva personali koolitamist.

Autosert Kompetentsikeskus pakub juba mõnda aega Eestis ainulaadset digitaalse sõidumeeriku praktilist koolitust õppesimulaatoritel, mida meil on juba kokku 25 tükki. Läbi praktiliste tegevuste ja juhikaartide analüüsi on võimalik kiiresti taibata õigeid tegutsemisviise (pildil koolitusprotsess).

Digitaalse sõidumeeriku kasutamine vanuse poolest eakamatele inimestele, nagu meie bussijuhid suuresti on, võib olla keeruline ja võib tekitada liigset stressi. Kuid tegelikult on see väga lihtne.

Siin paar soovitust bussijuhtidele paremaks hakkamasaamiseks:

  • Teadvusta endale digitaalse sõidumeeriku kasutamise tähtsust!
  • Osale ainult nendel autojuhi täienduskoolitustel, kus reaalselt digimeeriku õpet läbi viiakse ja on olemas vajalik pädevus ja tehnoloogia!
  • Uuemate (alates 2012 a) digimeerikutega hästi hakkamasaamiseks:
    • Vajuta juhikaardi sisestamisel kõik korrad OK nupule.
    • Puhkeaeg läheb kaardile siis automaatselt.
    • Riigisümbol läheb samuti automaatselt peale OK-de vajutamise.
    • Kui süüte välja keerad, siis võib sõidumeerik lülitada end “voodi” märgile. Kui rahvas samal ajal peale tuleb, saad ise klahvile “1” vajutades muuta tegevuse sümboli “haamrite” peale.

Võid vaadata ka õppevideotest, kuidas juhikaardi sisestamine erinevate sõidumeerikute mudelitega käib, sest just see on kõige olulisem ja põhjustab asjatuid rikkumisi!

Vaata õppevideoid digimeeriku kasutamisest.

Soovitan osaleda Autoserti 35-tunnistel täienduskoolitustel, kus digimeeriku kasutamine on prioriteet number 1. Vaata koolituste toimumise aegasid koolituskalendrist

Sõidumeerikute kasutamise õigust saab iga bussijuht ise vaadata TachoScani programmiga, kui see on ettevõttes olemas. Kõik rikkumised näitab ta ära ja vajadusel saab korrigeerida edaspidi oma tegevust sõidumeeriku kasutamisel.

Töö- ja puhkeaja arvestuse aluseks on Liiklusseadus ja Töölepingu seadus.

Kui tavaliselt sõidumeerikute kasutajad peavad järgima spetsiaalset töö- ja puhkeaja määrust 561/2006, siis sellesama määruse artikkel 3 punkt a) ütleb, et:

“Määrus 561/2006 nõudeid ei kohaldata vedude korral, mille puhul on tegemist sõidukitega, mida kasutatakse regulaarseks reisijate veoks, kui liini pikkus ei ületa 50 km”.

Tähendab, et määrus 561/2006 ei kehti.

Kui määrus 561/2006 ei kehti, siis kehtib töö- ja puhkeaja arvestuseks Liiklusseadus ja Töölepingu seadus. Kokkuvõtvalt öeldes – Tööaja direktiiv (WTD).  Seega peame vaatama seda, mida on seal kirjutatud.

Toon alljärgnevalt välja need liiklusseaduse punktid, mida alla 50km liinidel sõitvad bussijuhid peavad järgima:

  • Kui juht töötab kella 00.00 ja 06.00 vahelisel ajal, ei tohi igapäevane tööaeg ületada kümmet tundi.
  • Tööaja jooksul ei tohi juht töötada ilma vaheajata kauem kui kuus järjestikust tundi. Kui tööaeg kokku on kuus kuni üheksa tundi, tuleb see katkestada vähemalt 30-minutiliseks katkematuks vaheajaks, ja kui tööaeg on kokku üle üheksa tunni, vähemalt 45-minutiliseks katkematuks vaheajaks.
  • Sõitjate liiniveol, mille liini pikkus selle alg- ja lõpp-punkti vahel on kuni 50 kilomeetrit, ei tohi juhi sõiduaeg ületada üheksat tundi ja ööpäevane katkematu puhkeperiood olla lühem kui üheksa tundi.
  • Juhi keskmine iganädalane tööaeg, sealhulgas ületunnitöö, ei tohi ületada 48 tundi.
  •  Iganädalast tööaega võib pikendada 60 tunnini juhul, kui nelja järjestikuse kuu keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta.

Töölepingu seaduse järgi saab määrata ka iganädalase puhkeaja, mis 7 päeva jooksul peab olema vähemalt 48 tundi või summeeritud tööaja arvestuse järgi 36 tundi. Siinkohal tasuks kindlasti Tööinspektsiooni juristiga pidada nõu, et kuidas kõike seda õigesti tuleks arvestada.

Probleem!

Ja kohe on ka kohal probleem. Nimelt kõik digitaalsed sõidumeerikud on kavandatud arvestama määrus 561/2006 reegleid (vaheajad, sõiduaejad, pausid). Kuid alla 50km liinidel ei käi asjad 561 järgi. Võib tekkida olukordi, kus sõidumeeriku planeerimissüsteem hakkab „nõudma“ pausi tegemist, kuid Tööaja seaduse järgi pole tegelikult pausi vaja pidada või vastupidi.

Sõidumeerikut on võimalik määrus 561/2006 kohaldamise alast ka välja lülitada. Selleks ongi olemas digimeerikutel menüüs OUT režiim. OUT – tähenab sõitmine määruse 561/2006 mõjualast väljas. Uuematel Stoneridge mudelitel on hoopiski väga hea süsteem peal: võimalik on arvestust pidada määrus 561 järgi (DDS võimalda – Jah), või siis nn Tööaja direktiivi järgi (WTD), mida on võimalik tööandja kaardiga seadistada. Eksisteerib seega teatud võimalusi, kuid neid tuleb täpsemalt üle vaadata sõidumeerikute kaupa.

Pildil: Stoneridge digimeeriku seadistamine Tööaja (Working Time Directive – WTD) arvestuse pidamiseks.

Kuidas siis oleks mõistlik teha?  

Esialgu ma soovitan digimeerikut kasutada nii nagu on tavaline kasutamine määrus 561/2006 arvestuse järgi. Isegi kui sõidumeeriku planeerimissüsteem tekitab nn rikkumise määrus 561 alusel, siis ei pruugi seda tegelikult olla Tööaja direktiivi alusel. Sõiteks ära näiteks nädala aega on juba võimalik juhikaartidele salvestatud info alusel vaadata tegelikku vastavust reeglitele. Siis saab otsustada, mida edasi teha.

Kui vaja, siis võib ju sisse lülitada OUT režiimi, aga võibolla pole vajadustki. OUT režiimiga sõites salvestuvad kõik tegevused ära nagu tavalisel režiimil sõites, ainult planeerimissüsteem ei pea ise enam arvestust ja TachoScani programmiga analüüsides on näha, et sisse on lülitatud OUT režiim.

Vaata lisaks:

Bussidele tuleb sõidumeerikud paigaldada ja taadelda

Kui nüüd tuleb välja, et mingil liinil tuleb hakata sõidumeerikut kasutama, kuid liinil juba sõitvatel bussidel sõidumeerik puudub, siis tuleb see paigaldada. See on muidugi lisakulu transpordifirmale. Enne, kui otsustada, millist sõidumeerikut paigaldada, siis võta meiega ühendust! Saame teie firmale pakkuda parima lahenduse. Praegu mulle tundub, et kõige parem digimeerik kasutaja seisukohast on Stoneridge mudelid, millel on peal ka Tööaja reeglite planeerimissüsteem WTD.

Kokkuvõtteks 

Üldjuhul on juba ka täna kasutatavatel bussidel, mis teostavad alla 50 km pikkuseid liinivedusid, sõidumeerikud peal. Kuid kindlasti on ka juhtumeid, kus sõidumeerikud tuleb bussidele paigaldada. Näiteks Pärnumaal Sindi-Sauga vahel sõtev liin nr 40 hakkas kasutama selle aasta sügisest uhiuusi busse, mis näevad välja täpselt sellised nagu on tavalised linnaliinibussid (pildil).

Ja need ongi mõeldud linnaliini bussideks. Nüüd aga tuleb ettevõttel teha lisakulutus ja lasta kõikidele bussidele paigaldada sõidumeerik. Kas sõidumeeriku kohustus ka reaalselt annab mingit effekti, seda näitab aeg, kuid selle idee peaks seisnema selles, et bussijuhid ei teeks üleväsinuna tööd. Aga kindel on see, et kontrollijatel on jälle juures neid võimalusi, millega bürokraatilisi rikkumisi avastada. Selleks tuleb olla valmis.

Kui tekib antud teema kohta küsimusi, siis võtke minuga julgesti ühendust!

Lugupidamisega