Parvlaevas või rongis oldud aja arvestamine – selgitav märkus

Uuendatud jaanuaris 2017.

Teema: Parvlaevas või rongis oldud aja arvestamine, kui juhil on seal võimalik kasutada magamis- või lamamisaset. Artikkel: Määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 9 lõige 1.

Järgitav käsitlus: Üldiselt peab juhil artikli 4 punkti f kohaselt olema võimalik oma puhkeaega vabalt kasutada. Samas on juhil õigus kasutada oma ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi parvlaevas või rongis viibides, kui tal on võimalik kasutada magamis- või lamamisaset. See tuleneb artikli 9 lõike 2 sõnastusest, kus on sätestatud, et reisimisele kuluvat aega „ei tohi käsitleda puhkeaja või vaheajana, välja arvatud kui juht on laevas või rongis ning tal on juurdepääs magamis- või lamamisasemele“.

Lisaks tohib artikli 9 lõike 1 kohaselt juht, kes reisib parvlaeva või rongiga (kui tal on võimalik kasutada magamis- või lamamisaset), katkestada oma vähemalt 11-tunnist regulaarset ööpäevast puhkeperioodi kuni kahel korral muude tegevustega (nt parvlaevale või rongile minek ja sealt väljumine). Nende kahe katkestuse kogukestus ei tohi ületada ühte tundi.

Katkestustele kulunud aeg ei tohi mitte mingil juhul vähendada regulaarset ööpäevast puhkeperioodi.

Kõnealused kaks katkestust võivad toimuda mis tahes ajal regulaarse ööpäevase puhkeperioodi vältel, ka juhul, kui nimetatud ööpäevane puhkeperiood kestab kauem kui 11 tundi (mis on puhkeperioodi miinimumkestus) ja ületab 24 tundi alates eelmise puhkeperioodi lõpust. Samas tuleb vähemalt 11 tundi sellest ööpäevasest puhkeperioodist ära kasutada hiljemalt 24 tunni jooksul alates eelmise puhkeperioodi lõpust. Kui seda ei tehta, tuleb olukorda käsitada regulaarset ööpäevast puhkeperioodi käsitleva sätte rikkumisena.

Artikli 9 lõike 1 kohast erandit kohaldatakse endiselt regulaarse ööpäevase puhkeperioodi suhtes, mis on määrusega ettenähtud miinimumkestusest pikem ja mis algab maal enne parvlaevale/rongile minekut ja jätkub pärast parvlaevast/rongist lahkumist.

Kui regulaarne ööpäevane puhkeperiood kasutatakse ära kahes osas, millest esimene peab kestma vähemalt kolm tundi ja teine vähemalt üheksa tundi (nagu on sätestatud artikli 4 punktis g), siis kehtib lubatud katkestuste arv (kuni kaks) kogu ööpäevase puhkeperioodi kohta ja mitte kahes osas kasutatud regulaarse ööpäevase puhkeperioodi kummagi osa kohta.

Artikli 9 lõike 1 kohast erandit ei kohaldata lühendatud ega regulaarse iganädalase puhkeperioodi suhtes.

Viide: http://ec.europa.eu/transport/modes/road/social_provisions/doc/guidance_6_et.pdf