Mis on Cross-Trade?

31.10.2022

Mis on Cross-Trade?

Seoses Mobiilsuspaketiga on Cross-Trade saanud oluliseks terminiks. Mida see siis täpsemalt tähendab ja miks see meie vedajate jaoks on oluline?

Definitsioon

Cross-Trade on kaubavedu kahe riigi vahel, millest kumbki ei ole vedaja asukohariik.

Näiteks Eesti vedaja teostab kaubavedu Taani ja Saksamaa vahel. Kauba peale ja mahalaadimine on erinevates välisriikides. Paljud nimetavad seda Euroopa sisetööks.

Cross-Trade´i alla ei kuulu kabotaaž, mis on kaubavedu vaid ühe kindla välisriigi sees ehk kauba peale ja mahalaadimine toimub samas riigis.

Cross-Trade ei ole ka näiteks vedu Eestist – Saksamaale või mõnesse teise riiki. Seda nimetatakse hoopis kahepoolseks veoks ehk bilateraalseks veoks.

Mõned näited Cross-Trade kaubavedudest

Kõige lihtsam näide ongi selline, kus Eestis registreeritud veofirma teostab kaubavedu näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Selline vedu võib aset leida näiteks kombineerituna teiste veoliikidega nagu näiteks kahepoolne transport.

Oletame, et Eesti transpordifirma võttis kauba Eestist peale ja peab selle andma maha Saksamaal (vt allpool olevat joonist). Seda etappi nimetatakse kahepoolseks veoks, sest veo alguspunkt oli vedaja asukohariik.  Kui koorem on Saksamaal maha antud, liigub veok tühjalt edasi järgmisesse asukohta Saksamaal. Sealt võtab peale uue kauba, mille peab viima Prantsusmaale. See osa veost – Saksamaalt Prantsusmaale – ongi Cross-Trade.

Prantsusmaalt liigub sõiduk tühjalt Hispaaniasse uue koorma järele. See enam ei ole Cross-Trade.

Hispaaniast aga kavatseb firma võtta erinevatest asukohtadest koormad peale ja tuua selle kõik Eestisse. Sellisel juhul pole enam tegemist Cross-Trade´iga, vaid kahepoosle transpordiga, sest kaupade sihtriigiks on vedaja asukohariik.

Cross-Trade´i alla kuulub selline vedude korraldus, mida meie tunneme pigem nimetuse all Euroopa sisetöö. See tähendab, et Eesti vedaja sõidukid paiknevad pidevalt mõnes Euroopa riigis ja transpordivad kaupu laiali erinevatesse riikidesse ilma, et nad vahepeal Eestis käiksid. Nad võivad seal olles teostada nii kabotaaži kui ka Cross-Trade vedusid. Levinud on näiteks Saksamaa ja Hollandi sadamatest haagiste laialivedu klientidele erinevatesse sihtkohtadesse ja erinevatest kohtadest sadamasse.

Väga oluliseks muutuvad vedude määratlused just Mobiilsuspaketiga tulnud muudatuste tõttu.

Mobiilsuspakett, Cross-Trade ja lähetusreeglid

Alates 2.02.2022 kehtib meil lähetuse osas uuendatud seadusandlus ehk Mobiilsuspakett. Sellest tulenevalt kehtivad Cross-Trade vedudele järgmised lähetuse reeglid (sama kehtib ka kabotaažile):

  • kohustus esitada lähetusdeklaratsioon IMI süsteemis. Loe siit lähemalt.
  • autojuhile tuleb tasuda Cross-Trade´i ajal välismaal töötatud aja eest selle riigi töötasu, kus töö toimus.

See tähendab seda, et Eesti autojuht, kes tegeleb Cross-Trade´iga näiteks Saksamaal, peab saama selle tööaja eest palka, mis on vähemalt Saksamaa miinimumtasu selles valdkonnas. Selline nõue on tegelikult juba eksisteerinud alates 2018-st aastast. Töötasude suuruse osas võivad tulla mängu erinevate riikide sisereeglid ja kollektiivlepingud, mida tuleb hästi tunda.

Väga oluline aspekt tööaja arvestamise puhul on ka koormate peale- ja mahalaadimiste asukohad, mida tulevikus SMART 2 digimeerikutega peavad juhid hakkama ise meerikusse sisestama. Täna vaadatakse seda CMR-ide järgi. Nende asukohtade järgi hakatakse tulevikus määrama täpselt, milline osa tööajast kuulub lähetusreeglite alla.

Erisused

Cross-Trade´i veo ajal transiidina läbitud riikide osas lähetusreegli nõuded ei kehti. Näiteks, kui Cross-Trade tehakse Hispaaniast Saksamaale, siis vahepeale jääva Prantusmaa territooriumilt läbisõit on transiit ja seega ei pea juhile maksma Prantsusmaa tasu ega vormistama lähetusdeklaratsiooni Prantsusmaa kohta.

Lisaks – on võimalik lähetusreeglitest vabastusega teha teatud konkreetsetel juhtudel Cross-Trade´i sama-aegselt koos kahepoolse transpordiga, kuid siis tuleb arvestada täpselt järgmisi valikuvõimalusi:

  1. Kahepoolse veoga samal ajal võib teha ühe Cross-Trade´i (lisatoimingu) ilma lähetusreegliteta.
  2. Kui kahepoolse veo ajal Eestist välisriiki ei olnud ühtegi lisatoimingut ehk Cross-Trade´i, siis sellele järgneva kahepoolse veo ajal suunaga tagasi Eestisse võib teha 2 lisatoimingut ehk Cross-Trade´i vedu ilma lähetusreeglite nõueteta. Kui tekib aga juurde rohkem lisatoiminguid Cross-Trade´i vedude näol, siis lähevad need lisatoimingud juba lähetusreeglite alla.

Need viimased erisused vajavad väga selget arusaamist lähetusreeglitest nii autojuhi kui ka logistiku poolt, et vajadusel olla valmis andma selgitusi teepealsete kontrollide ajal. Aga seda annab õppida.

Juht, kes Eestis ei käi ja teeb vedusid vaid Euroopas (sisetöö), teebki kogu aeg kas Cross-Trade´i või siis kabotaaži. Nendel juhtudel lähetusreeglitest vabastusi ei ole.

Sõidumeerikusse riikide sisestamise kohustus

Me teame väga hästi, et riigipiiride ületamisel peavad juhid jääma esimesel võimalusel seisma ning sisestama meerikusse (ja ka salvestuslehele) selle riigi tähise, kuhu ta sisenes. Põhjus sellise lisaoperatsiooni tegemises tulenebki sellest samast lähetusreeglite seadusest. Riigisümbolite sisestamine ja tulevikus ka koorma peale- ja mahalaadimiste äramärkimine, tagab selle, et oleks võimalik kontrollida lähetusreeglite täitmis sealhulgas õige töötasu maksmist autojuhile. Riigitähiste sisestamise kohta loe siit.

Alates 21.08.2023 hakatakse kõikidele uutele sõidukitele paigaldama uusi nn SMART 2 sõidumeerikuid. Need hakkavad piiriületusi automaatselt registreerima ning menüüsse lisatakse ka peale- ja mahalaadimise asukoha sisestamise võimalus. Uute digimeerikute vahetusprotsessist loe siit.

Viited

Kui Sul on seoses ülalmainitud teemadega tekkinud küsimusi, siis võid julgelt oma küsimuse meile saata aadressile info@autosert.ee. Püüame olla abiks.