Mobiilsuspakett – saatan peitub detailides!

28.08.2020

Kauaräägitud Mobiilsuspakett sai 31. juulil 2020 lõpuks reaalsuseks. Heas usus teha maailmale midagi head, on Euroopa Liit pannud kokku paketi uute reeglitega, mis puudutab kutseliste autojuhtide, transpordifirmade ja kontrollijate igapäevatööd otseselt. Ei saa muidugi ka mainimata jätta et tegelik põhjus paketi loomiseks on ikka majanduslik õitseng, inimeste heaolu, võrdsus, õiglus ja keskkonnasaastamise vähendamine. Ilus.

Paketiga viiakse sisse paljusid muudatusi erinevates valdkondades:

• Autojuhi töö- ja puhkeaeg,
• Sõidumeerikute kasutamine,
• Transpordiettevõtete tegutsemise reeglid Euroopas,
• Lähetus ja miinimumpalk rahvusvahelistele vedajatele,
• Uute SMART 2 digitaalsete sõidumeerikute kasutuselevõtt.

Vajuta siia, et pääseda ligi Euroopa Liidu Teatajas avaldatud seadusemuudatustele.

Kõik see tähendab seda, et nüüd on aeg taas õppimiseks. Kui jääda teadmistega pealiskaudseks ja hiljaks, siis võibolla Sa ei taipagi, et paketiga kaasneb tegelikult:

• Suurenenud hulk võimalusi täiendavate trahvide saamiseks nii autojuhile kui firmale,
• Keerulisemad reeglid, millest arusaamiseks on vaja kahekordset juristiharidust,
• Osad olulised asjad tuleb välja osata lugeda “ridade vahelt”,
• Lisanduvad pealesunnitud kohustuslikud kulutused,
• Transpordifirma toimimise ja äriplaani ülevaatamise vajadus, et edasi elada,
• Moonutatud konkurents, mis võib halvata transpordifirmade töö,
• Inimeste jälgimise ja kontrollimise täiesti uus tasand…

Aga võibolla ka mitte…

Millal uued reeglid jõustuvad?

Mobiilsuspakett ise avaldati Euroopa Liidu Teatajas 31. juulil 2020. See tähendab, et alates selles momendist hakkab tiksuma aeg erinevate seaduste jõustamiseks reaalsuses:

• 20. augustil töö- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise reeglid,
• 18 kuu pärast (veebruar 2022) transpordifirma tegevuse ja lähetuse reeglid,
• 21 kuu pärast (mai 2022) transpordifirmade tingimused alates 2,5 tonnistele kaubikutele
• 2-5 aastase üleminekuga etapiviisiliselt üleminek uute SMART 2 sõidumeerikutele.

See tähendab, et esimese lainena jõuavad meieni 20. augustil töö- ja puhkeaja reeglid ja sõidmeerikute kasutamise uued reeglid.

Olgu veel mainitud, et iseenesest uusi seaduseid paketiga ei tehta, vaid muudetakse olemasolevaid.

Keda muudatused enim mõjutavad?

Põhiliselt mõjutavad uued reeglid rahvusvahelisi vedusid teostavaid autovedajaid. Kodumaal töötajatele suurt midagi ei muutugi (vaid mõned pisiasjad).

Lühidalt muudatustest

Punasega on tähistatud meid kõige enam mõjutavat muudatused.

20. augustil jõustunud muudatused

• Autojuhid iga 3 või 4 nädala järel koju sõltuvalt töögraafikust; (Teema kohta tuleb pidevalt uut infot…)
• Kahe 24-tunnise puhkeaja tegemisel tuleb kompensatsioonid teha enne järgmist 45-te;
• Iganädalase puhkeaja arvestusperiood muutub 4 nädala peale, kui juht teeb kaks lühendatud (24) iganädalast puhkeperioodi järjest. Samas võib see teatud juhtudel aga tähendada 3 nädala järel kojutulemise kohustust.
• Laevale peale ja mahasõiduks saab katkestada ka lühendatud (24) ja regulaarset (45) iganädalast puhkeperioodi. 45-te vaid juhul, kui laevasõit kestab vähemalt 8 tundi.
• Kojusõiduks, enne iganädalase puhkeperioodi algust, saab päevast ja iganädalast sõiduaega pikendada 1-2 tundi. Sõiduaja pikendamiseks võib ületada ka tööpäeva max pikkust (13 või 15 tundi).
• 45-tunnist regulaarset puhkeaega ei või veeta sõiduki kabiinis.
• Kahe juhi korral kõrvalistuja valmisolekuaeg võrdsustatakse vaheajaga.
• Kettaga sõidumeerikute kasutamisel peavad autojuhid salvestuslehele märkima riigisümboli nii päeva alustamisel ja lõpetamisel kui ka riigipiiride ületamisel.
• Betoonisegu ja ehitusettevõtja jaoks ehitusmasinate vedamiseks antakse võimalus sõidumeerikut mittekasutada, kuid selle peab Eesti riik oma seadusesse sisse kirjutama.

18 kuu pärast jõustuvad muudatused

• Veoautod tuleb iga 8 nädala tagant Eestisse tuua,
• Kabotaažile lisandub 4-päevane ootetsükkel samas riigis uue kabotaaži tegemisel,
• Hakkavad kehtima uued lähetusreeglid ja miinimumpalga arvestused (päevaraha miinimupalga sisse ei arvestata),
• Juhid peavad riigipiiride ületamisel ja kauba peale ja mahalaadimisel hakkama digitaalsetesse sõidumeerikusse sisestama riigitähiseid, et kontrollijad saaksid tuvastada lähetusnõuete tätmist.

21 kuu pärast

• Alates 2,5 tonnise täismassiga rahvusvahelisi vedusid tegevad kaubikud peavad vastama autoveo eeskirjadele (veokorraldaja, tegevusluba, tagatised)

31.12.2024

• Kontrolliperiood tee peal muutub 28 päeva asemel 56-le päevale.

2-5 aasta jooksul

• Üleminek SMART 2 digitaalsetele sõidumeerikutele – kõik rahvusvahelisi vedusid tegevad sõidukid.

Juuli 2026

• Alates 2,5 tonnised kaubikud peavad rahvusvahelistel vedudel hakkama kasutama digitaalseid sõidumeerikuid.

Millised on uued reeglid töö- ja puhkeaja kohta?

Olgu kiirelt öeldud, et sõidu- ja puhkeaegade põhipiirangud on õnneks kõik jäänud samaks, mis puudutab järjestikust, päevast ja nädalasi sõiduaegasid. Samuti on üldplaanis samaks jäänud kõik puhkeaja reeglid – pausid sõiduaegade vahel, ööpäevased ja iganädalased puhkeajad.

Juurde on lisandunud justnimelt uusi asju ja võimalusi, mille tundmaõppimine vajab väga palju süvenemist. Iga reegli juures on oluline süveneda selle reegli tegelikku olemusse ja kaasnevatesse lisanüanssidesse. Asi pole tegelikult nii lihtne kui eemalt paistab. 

Võin julgelt öelda, et saatan peitub just nimelt detailides. Kui detaile ei tea, siis eksisteerib suur oht midagi valesti teha. Kõikide pisinüanssideni ma antud artiklis ei jõua minna, sest neid on meeletult, kuid kutsun kõiki autojuhte, logistikuid jne osalema Autosert’i koolitustel. Vahetu koolituse kaudu on kõige parem reegli olemust edasi anda.

Töö- ja puhkeaja reeglid on toodud määruses 561/2006.

Allpool räägin veidi pikemalt mõnedest olulisematest 20. augustil jõustunud töö- ja puhkeaja muudatustest.

Alates 20 augustist kehtima hakkanud reeglid

Autojuhid iga 3 või 4 nädala järel koju

Palju kõneainet on tekitanud uus reegel, mis ütleb, et:

“Veoettevõtja korraldab juhtide töö selliselt, et iga nelja järjestikuse nädala jooksul saab juht naasta oma tavalisse tugupunkti tööandja tegevuskohas tööandja asukohariigis või naasta juhi elukohta”. (viide: määrus 561/2006 art 8 lõige 8a).

Teisisõnu: juhil peab olema võimalik iga 4 nädala jooksul viibida Eestis (kui on tegemist Eesti ettevõtte ja autojuhiga, kelle kodu on Eestis).

Seal tegevuskohas või juhi elukohas peab ta veetma oma iganädalase puhkeperioodi ja kui vaja, siis ka kompensatsioonid.

Lisaks jätkub uus reegel veel selliselt:

“Kui juht on võtnud järjestikku kaks lühendatud iganädalast puhkeperioodi (24+24), siis korraldab veoettevõtja juhi töö selliselt, et juht saab naasta enne järgmise iganädalase (45) puhkeperioodi algust”.

See punkt hakkab automaatselt kehtima ainult siis, kui juht teeb järjest kaks 24-st pausi. Ja ridade vahelt saab välja lugeda, et sõltuvalt töögraafikust peaks ta koju tulema sisuliselt juba kolme nädala jooksul.

Et reegel kehtiks, siis need kaks 24-st pausi peavad olema tehtud juhi koduriigist eemal.

Nende punktide mõte on selles, et juhid ei veedaks liiga pikki perioode kodust eemal, vaid saaksid mõistliku aja järel kodus olla.

Reegel puudutab just neid autojuhte, kes teevad nn Euroopa sisetöid. Sealsetel autojuhtidel on erinevad töögraafikud, mis võivad täna olla ka pikema perioodiga kui 4 nädalat. Need tuleb üle vaadata.

Erinevaid vaatenurki saab selle reegli tõlgendamisel olema palju, sest juba praegu on arutelud selle üle, et aga mis siis, kui juht ei taha koju tulla, kas siis peab teda sundima ja vägisi tooma? Kuidas seda korraldada ja kes seda kõike kontrollib . Määruse seletuses võib peituda ka pääsetee: “Naasmise korraldamisel tuleks võimaldada jõuda veoettevõtja tegevuskohta ettevõtja asukohaliikmesriigis või juhi elukohta ning juhid saavad ise valida, kus nad soovivad oma puhkeperioodi veeta“. Kui kõik jääb lõpuks ikkagi juhtide valiku ja otsuste teha –  siis justkui kohutsust ei olegi.

Näiteks Saksa Transpordiministeerium (BMVI) on andnud välja tõlgenduse, et tegemist ei ole siiski range kohustusega nagu seda on sõidukite kojutoomise kohustus 18 kuu pärast), vaid võimalus. Seega on juhi otsustada, kus ta oma puhkeaja veedab. See on igati loogiline ja normaalne ja eemaldaks igasugused spekulatsioonid selle kohta, et inimestelt võetakse inimõigused ära.

Igatahes toob uus reegel juurde lisakulutusi töötajate transportimiseks koju ning transpordifirmadel tuleb hakata koostama efektiivseid töögraafikuid, millega saaks ära kasutada võimalikult palju töö- ja puhkeaja ressursse.

Politsei hakkab kontrollima!

Fakt on aga see, et politsei hakkab kontrollima tee peal selle nõude täitmist ja aluseks saavad käsitsikanded sõidumeerikutes. Kui juht võtab näiteks Saksamaal juhikaardi meerikust välja ja tuleb Eestisse, siis auto juurde tagasijõudes peab ta tegema käsitsi kande, mis näeb välja selline (võimalik variant):

Just käsitsikannete olemasolu ja loogilisust hakkab politsei autojuhtide digikaartidelt kontrollima. Ja seda aitab teha spetsiaalne tarkvara, mida politsei kasutab (TachoScan Control). 

Suuremat tähelepanu hakkab seaduses saama reegel, kus sõiduki juurest kojuliikumist ei tohi käsitleda puhkeajana. Seega Saksamaalt Eestisse liikumine ja Eestist Saksamaale liikumine ei saa olla puhkeaeg. Kui sõidad tööle bussiga või lennukiga reisijana, siis tuleb see aeg märkida valmisolekuajana (“ümbrik”) või kui liigud sinna ise väikese auto roolis, siis peab see olema muu tööna kirjas (“haamrid). Ainult laevaga, kus sul on kajutikoht, võid sa märkida reisimise aja puhkeajaks. Politsei hakkab lihtsalt rohkem autojuhtide käest küsima “Aga kust sa siia said?”.

Autojuhtidele ütlen siinkohal kohe, et keerulisemate käsitsikannete tegemise oskus muutub nüüd väga oluliseks. Puhkeleht enam ei aita. Puhkeleht on nüüd politsei jaoks oskamatuse tõend – sa näitad sellega, et sa ei oska käsitsikandeid teha nagu nõuab seadus. Ärge muretsege – Autosertil on üle 40-ne digitaalse sõidumeeriku õppesimulaatori, mille peal käsitsikanded kõik selgeks õppida. Me teame täpselt, mida on vaja teha ja kuidas seda teha ja lotseoomulikul õpetame need kõikidele soovijatele selgeks.

Youtubes on saadaval keerulisemate käsitsikannete kohta videoõpetused. Vaata siit: Autosert TV.

Videoõpetus: käsitsikannete tegemine VDO digimeerikuga:

Videoõpetus: käsitsikannete tegemine STONERIDGE digimeerikuga:

Kahe 24-tunnise pausi tegemisel tuleb kompensatsioon teha varem

Teatud muudatus tuleb sisse iganädalaste (45, 24 + kompensatsioon) puhkeaegade reeglisse. See puudutab taaskord vaid rahvusvahelisi vedusid teostavaid autojuhte ning on seotud eelmise – kojutulemise punktiga.

Kui põhireeglina tuleb lühendatud iganädalaste puhkeaegade kompensatsioon ära teha hiljemalt kolmanda nädala lõpuks, siis kahe järjestikuse 24 korral tuleb seda teha juba varem.

Artiklisse 8 lisatakse järgmine lõige (6b):

“Kui järjestikku on võetud kaks lühendatud iganädalast puhkeperioodi (24>24), eelneb järgmisele iganädalasele puhkeperioodile nende kahe lühendatud iganädalase puhkeperioodi kompenseerimiseks võetav puhkeperiood”.

See keeruline sõnastus tähendab seda, et järjest tohib teha kaks 24-tunnist pausi, kuid tingimusel, et sellest järgmise iganädalase pausiga tuleb järjest ära teha nende kahe eelmise lühendatud iganädalaste puhkeperioodide kompensatsiooni osa ehk 21+21+45 (juhul, kui lühendatud puhkeperioodid olid täpselt 24-tunnised).

Ka tänase seaduse järgi võib mitu 24-tunnist pausi teha, kuid kompensatsioonid tuleb ikka teha ära komanda nädala lõpuks. Uute reeglite järgi aga tuleb kompensatsiooni kahe 24-tunnise pausi järel teha koos järgmise iganädalase puhkeajaga. 

(“24”>”24”) = järgmine (21+21+45)

Reeglil on veel mitmeid lisanüansse, mida antud artiklis kirjeldada on ülimalt keeruline. See jäägu jällegi koolituspäevade jaoks.

Iganädalase puhkeperioodi arvestusperiood muutub 4 nädala peale

Kusjuures praegu kehtivad iganädalase puhkeaja reeglid ei kao kuhugi, need jäävad koos uute reeglitega paralleelselt kehtima. 

Kui seni kehtis vaid (ja kehtib ka edaspidi) reegel, et

“Kahe järjestikuse nädala jooksul peab juht võtma vähemalt kaks 45-tunnist pausi, või siis ühe 45-se ja ühe 24-se pausi, kompenseerides 24-se pausi puhkeaja hiljemalt kolmanda nädala lõpuks”

… siis nüüd on aga võimalik teha rohkem töötamist võimaldav graafik, kui juht teeb välisriigis kaks 24-tunnist pausi järjest:

“Erandina võib rahvusvahelise kaubaveoga tegelev juht võtta väljaspool asukohaliikmesriiki järjestikku kaks lühendatud iganädalast puhkeperioodi, tingimusel et juht võtab iga nelja järjestikuse nädala jooksul vähemalt neli iganädalast puhkeperioodi, millest vähemalt kaks on regulaarsed iganädalased puhkeperioodid.”

Muidugi, kui juht teeb kõik puhkeperioodid 45-tunnised, siis pole kompensatsioone vaja teha, kuid tuleb arvestada, et 45-tunniseis sõiduki kabiinis veeta ei tohi.

Elu aga pole tihti selline nagu “õpikus”. Ülaltoodud on vaid kõige lihtsamad näited. Tegelikult on asi väga palju keerulisem. Seega erinevaid töögraafikute näiteid võib aretada igasuguseid. Kui baasreegel on selge, siis on seda lihtne teha.

45-te sõiduki kabiinis veeta ei tohi

Reegel, mis kehtib juba aastast 2006, kuid mida keegi ei täida.

Et saaks kõiki sundida reeglit täitma ja reegel ise oleks ka kõigile üheselt arusaadav, siis sõnastati praegune ebamäärane seadusetekst konkreetsemaga:

• “Regulaarseid iganädalasi puhkeperioode (45h) ei või veeta sõidukis”.

Lisatakse veel, et need puhkeajad tuleb veeta sobivas soolisi iseärasusi arvestavas majutuskohas, kus on olemas magamis- ja sanitaarruumid (wc, dušš). Kõik majutuskulud väljaspool sõidukit katab tööandja. 

Me võime ju rääkida, et juht saab aeg-ajalt ikkagi olla ka kabiinist väljas normaalses voodis ja käia pesemas normaalsetes tingimustes. Aga teisalt kas on olemas neid tingimusi piisavalt ja jagub kõigile? Tõenäoliselt mitte. Nii jäävad ikkagi paljud autojuhid, olgugi, et ei tohi, 45-tunnist pausi tegema kabiinis. Siis on nad stressis kontrollide pärast ja ainult alkohol aitab pingeid maandada…

Politsei korraldab haaranguid parklates, et nõude täitmist kontrollida, sest tegelikult kehtib see jreegel juba pikemat aega. Trahvid rikkumiste eest on kopsakad ja raske on faktidele vastu vaielda. Kuid siin on mõningaid väljapääse ka…

Kuidas vältida 45 tegemist resi ajal ja kuidas planeerida töögraafikuid?

Need küsimused saavad logistikute ja autojuhtide põhiküsimusteks juba lähitulevikus. Vastus on lihtne – töö- ja puhkeaja reeglid peavad olema profitasemel selged! Muu ei aita. Näiteks võib autojuht hakata välismaal tegema 45-tunnist pausi, aga tegelikult saaks ta selle asemel veel teha 24. Kui lihtne. Samas aga kui autojuht või logistik seda ei tea, kaasneb sellega võimaliku hotellikoha otsing, lisakulu hotellile või siiski riskimine juhi viibimisega sõidukis. Aga kui juht on kontrollihirmus ärevuses, siis kas ta puhata saab? Jne. Tegelikult oleks võinud teha 24 ja mingit probleemi poleks olnudki. Ei lisakulu, trahvihirmu ega stressi.

Võttes aluseks töö- ja puhkeaja reeglid ja saades neist suurepäraselt aru on võimalik 45-se pausi edasilükkamine ebasovivast kohast. Töögraafikud saab planeerida nii, et lisakulutuste tegemine pole vajalik tagades autojuhile piisava puhkeaja. Selle seletamine aga jäägu klassiruumi, sest see on eraldi väga suur teema.

Laevaerand laieneb iganädalastele puhkeaegadele

Kui seni tohtis laevale sõiduks puhkeaega katkestada vaid 11 ja 3+9-tunnisel nn regulaarsel ööpäevasel puhkeajal, siis alates 20. augustist 2020 tohib seda teha ka:

• “24”-tunnisel ehk lühendatud iganädalasel puhkeajal ja
• “45”-tunnisel ehk regulaarsel iganädalasel puhkeajal. 

45-tunnise puhkeaja katkestamise juurde on lisatud üks täiendav tingimus, mis ütleb, et katkestust saab teha vaid sel juhul, kui laevasõit kestab vähemalt 8 tundi.

Endiselt ei saa laevaerandit kasutada lühendatud ööpäevasel puhkeajal (9 tundi). 

Kuid Teadlik Autojuht teab, kuidas 9-tunnist pausi saab katkestada. Selleks peab olema tööpäeva sees vähemalt 3-tunnine katkematu paus. Nii kuulub õhtune 9-tunnine paus mõiste alla regulaarne ööpäevane puhkeaeg :).

Igaljuhul Eesti transpordifirmade jaoks on iganädalaste puhkeaegade katkestamise võimalus vaid positiivne, sest meie geograafilisest asukohast tingituna teevad siinsed firmad väga palju laevasõite. Küll Eesti-Soome, Soome-Rootsi, Eesti-Rootsi, Läti-Saksa, Soome-Saksa jne. Neid sõite, kus nüüd laevaerandit saab kasutada on küll ja küll. 

Oletame, et laevareis kestab 22 tundi. Autojuht saab nüüd vabalt laevast maha sõita (1 tund), leida sobiva parklakoha ja jätkata katkenud puhkeaega. Kui ta puhkab parklas juurde veel 2 tundi läheb see soovi korral kirja lühendatud (24) iganädalase puhkeajana. Arvestama peab seejuures lisandunud kompensatsioonikohustusega. 

On marsruute, kus põhiline aeg kulubki ainult laevadel olemisele. Katkematut 45-tunnist puhkeperioodi veel juurde teha on peaaegu et võimatu ja mõistusevastane. Mobiilsuspaketiga aga saab 45 tundi ära teha koos laevakatkestustega.

Määrusest 561/2006 leiab selle sätte artikkel 9 punkt 1-st.

Kojusõiduks 1-2 tundi sõiduaega juurde

Täiendatakse ka vana head määrus 561/artikkel 12. Siiani ja ka edaspidi on see artikkel mõeldud selleks, et erakorralistel asjaoludel, kui reegleid pole võimalik täita, võib nendest kõrvale kalduda. Nüüd lisatakse artiklile juurde kojusõidu lisa.

Juht võib erakorralistel asjaoludel juhi koju või ettevõtte baasi jõudmiseks:

… kuni ühe tunni võrra ületada:

• 9 ja 10-tunnist päevast sõiduaega,
• 56-tunnist iganädalast sõiduaega,
• Tööpäeva pikkust kuni täiendav sõiduaeg saab tehtud,
• Koju jõudes võib alata “24” tunnine või 45-tunnine paus.

… kuni kahe tunni võrra ületada:

• 9- ja 10 tunnist päevast sõiduaega
• 56-tunnist iganädalast sõiduaega
• Tööpäeva pikkust kuni täiendav sõiduaeg saab tehtud
• Enne täiendavat sõiduaega peab juht tegema 30-minutilise lisapausi
• Koju jõudes peab algama 45-tunnine paus. “24” teha ei tohi.

Lisatingimused sõiduaja ületamisel

• 90-tunnist kahe nädala sõiduaega ületata ei tohi,
• Sõiduaja ületamist saab teha vaid töönädala viimasel päeval, kui algab iganädalane puhkepaus,
• Ületamist tohib teha vaid erakorraliste sündmuste tagajärjel… (ümbersõit, liiklusõnnetus jne)
• Igasugune sõiduaja ületamine tuleb kompenseerida puhkeajana kolmanda nädala lõpuks,
• Ületada ei saa, kui sa jääd 24 või 45-te tegema kusagil parklas. Reegel kehtib ainult koju või ettevõtte baasi tuleku tingimusena.
• Tööpäeva pikkust (13 või 15h) võib ületada. (Ei kehti kahe juhi 21-tunnise tööpäeva kohta).
• Juht peab sõiduaja ületamise korral kirjutama selle põhjuse väljatrükile või salvestuslehele (kettamasina puhul),

Iseenesest lihtne reegel, kuid sellega kaasneb tohutult palju lisanüansse, mida autojuhid kui ka logistikud peavad kindlasti teadma. 

Salvestuslehele tuleb kirjutada riigisümbol

20-st augustist alates peavad kõik kettameeriku kasutajad märkima salvestulehele lisaks asukohale ka riigitähise. See reegel kehtib ka Eestis töötades. Samuti tuleb riigitähis sisestada riigipiiride ületamisel. Riigipiiride ületamisel tuleb jääda esimeses parklas seisma, võtta ketas välja ning selle tagumisele tegevuste ajagraafikule joonistada / kirjutada riigisümbol.

Vastav lisanõue on kehtestatud määruses 165/2014 artikkel 34 lõige 6, kuhu lisati punkt f.

Siin on üks näidis, kuidas nõuet võiks täita. Näitena on toodud, kui juht alustab sõitu Pärnus, tuleb Pärnu ette lisada ka EST. Sõit lõppeb Poolas Suwalkis, mille ette tuleks lisada Poola sümbol PL. Ketta tagumisele poolele ruudustikule saab ajaliselt märkida piiriületuse aja ja mõttekas oleks sinna lisada ka kohe riigisümbol. Lisaks olen all välja toonud veel igaks juhuks riigisümbolid ja kellaajad.

 Veebruaris 2022 kehtima hakkavad reeglid

Väga olulised reeglid hakkavad kehtima veebruaris 2022. Kuna sinna on veel aega, siis käesolevas artiklis ma ei käsitle neid väga põhjalikult, vaid lühidalt koos viidetega. Reeglid vajavad nn seedimist ja ootame-vaatame, kuidas teised riigid reageerivad ja millised mõtted tekivad. Kui aeg on käes, siis teeme põhjaliku ülevaate ka nendest eraldi.

Sõidukid iga 8 nädala tagant koju

See reegel on kõige suurema pahameele allikas. Lisan siia teksti määrusest 1071/2009 artikkel 5, kuhu on see sisse kirjutatud:

“Ettevõtja peab korraldama oma sõidukipargi tegevust selliselt, et oleks tagatud ettevõtja käsutuses olevate rahvusvahelisteks vedudeks kasutatavate sõidukite tagasipöördumine ühte selles liikmesriigis asuvasse tegevuskohta vähemalt kaheksa nädala jooksul alates sealt lahkumisest”;

On siililegi selge, et see reegel põhjustab:

• mõttetuid tühisõite Euroopast Eesti suunal,
• suuremat konkurentsi vedudel Euroopast Eestisse ja vastupidi,
• keskkonnasaastamist,
• autojuhtide lisanõudlust,
• transpordifirmade tegevuse ümberorganiseerimist
• jne

Reegli kohta on Euroopa Komisjon avaldanud kahetsuskirja ja on algatatud mõju-uuring. See annab lootust, et võibolla ikkagi sõidukite tagasitoomise kohustustust sellisel kujul ei tule. Aga elame-näeme.

Kabotaažile lisatakse nelja päevane ooteaeg

Kabotaaži põhireegel jäetakse iseenesest samaks: kolme vedu 7 päeva jooksul. Kuid lisatakse järgmine lõik:

“Vedajad ei tohi teha sama sõidukiga või ühendatud autorongi puhul sama sõiduki mootorsõidukiga kabotaažvedusid samas liikmesriigis nelja päeva jooksul pärast nende poolt teostatud kabotaažveo lõppu selles liikmesriigis.“;

Viite muudatustele leiad määrus 1071/2009 artikkel 8-st kuhu lisatakse juurde lõige 2a.

Lähetusreeglite muudatused

Autojuhte käsitletakse lähetatud töötajatena, kui:

• ta teostab kabotaažvedusid,
• ta teeb nn Euroopa sisetööd (Cross trade)
• ta teeb kahepoolset transporti, mille jooksul tehakse üle kahe täiendava peale- ja mahalaadimise.

Lähetuse alla ei lähe:

• transiitvedu
• ja kahepoolne transport, mille jooksul on kuni kaks täiendavat peale ja mahalaadimist.

Miks on lähetuse teema oluline? Sest lähetusega kaasneb palju bürokraatiat, lisadokumente, kohustus tasuda töötajatele selle riigi kollektiivlepingute alusel tagatud palka ja transpordifirma peab olema valmis teistest riikidest tehtavate töötasude maksmise kontrollidega. Iseenesest toimib see ka täna, kuid kuna igas riigis ketivad omad reeglid, siis on seda hallata eriti keeruline. Uute lähetusreeglitega soovitakse lihtsustada ja ühtlustada kogu sellega kaasnevat bürokraatiat ning tagada autojuhtidele võrdne töötasu sama töö eest selles riigis, kus ta tööd teostab.

Lähetudirektiivi muudatustele pääseb ligi siit..

Muud tulevikus jõustuvad muudatused

Mai 2022 – veolitsents alates 2,5 tonnistele kaubikutele

Määrusega 1071/2009 reuleeritakse ära alates 2,5-tonnise täismassiga kaubaautode tegevus, mis teostavad rahvusvahelist transporti. Kui seni kehtis veofirmadele kehtestatud tegevusreeglid alates 3,5-st tonnist, siis mais 2022 rakneduvad need ka väiksematele kaubikutele – alates 2,5-st tonnist. 1. juulist 2026 peavad sellised kaubikud olema varustatud ka digitaalsete sõidumeerikutega (SMART 2).

Firmal peab olema:

• tegevusluba,
• veokorraldaja,
• finantstagatis: esimene sõiduk 1800 eur, ülejäänud 900 eur,

Autojuhi pädevustunnistust (kood 95) hetkel teadaoleva info põhjal olema ei pea. Samuti hakkavad töö- ja puhkeaja reeglid ja sõidumeerikute kasutamise kohustus neile kehtima alates 1.07.2026.

31.12.2024 – kontrolliperiood maanteel  56-le päevale

Seoses teatud reeglite arvestusperioodide muutumisega pikemaks ning uute sõidumeerikute järk-järgulise kasutuselevõtuga muudetakse töö- ja puhkeaja kontrollipäevade arvu seniselt 28-lt päeval 56-le päevale. Seda selleks, et kontrollimisel saaks arvesse võtta pikemaid ajaperioode.

Ees ootab sõidumeerikute vahetus, kuid selleni läheb veel aega…

15.06.2019 hakati kõikidele uutele masinatele paigaldama sõidumeerikuid, mida nimetatakse ARUKAS sõidumeerik. Need on meerikud, millel on ühendus sateliitsüsteemiga ja kontrollija võib teatud andmeid distantsilt kontrollida. Nüüd on aga juba teada, et seoses muudatustega reeglites on kavandamisel juba uus nn ARUKAS 2 sõidumeerik (SMART 2). See peaks olema selline, mis arvestaks kõiki uusi Mobiilsuspaketi nõudeid. 

Mobiilsuspaketiga on paika pandud ka see, et kõik seni kasutusel olevad sõidumeerikud tuleb uute SMART 2 sõidumeerikute vastu välja vahetada. See reegel puudutab ainult rahvusvaheliste vedude sõidukeid. 

Enne veel, kui on teada konkreetsed ja lõplikud kuupäevad, millal see kõik juhtuma hakkab, tuleb ära oodata uute sõidumeerikute spetsifikatsioon, milleks on aega juuli lõpuni 2021. Selle aja jooksul peab spetsifikatsiooni paika saama ja kui see on olemas käivitub ajaline üleminekuperiood SMART 2 vastu.

Ajagraafik ise on alljärgnev (alates spetsifikatsiooni vastuvõtmisest):

• Kahe aasta pärast paigaldatakse SMART 2 kõikidele uutele sõidukitele
• Kolme aasta pärast tuleb välja vahetada kõik kettaga ja kuni 14.06.2019 sõidumeerikud,
• Nelja aasta pärast tuleb SMART 1 vahetada välja SMART 2 vastu.
• 06.2026 tuleb SMART 2 paigaldada ka 2,5 tonnistele sõidukitele esmakordselt.

Transpordifirmale tähendab see garanteeritud lisakulu sõidumeeriku vahetamise ja taatlemise tarbeks. Sõidumeerik koos taatlemisega maksab täna ca 600 eurot + km ja rohkemgi. Samas ei ole praegu teada, kui palju hakkavad maksma SMART 2 sõidumeerikud. Sõidumeerikute vahetuseks soovitame pöörduda meie koostööpartneri poole, kelle kontaktid leiate siit: digimeerik.ee.

Kokkuvõtteks

Artikkel võiks minna päris pikaks, kui hakata kõike detaile lahkama ja keegi ei viitsiks lugeda. Selge on see, et need, kes tegelevad rahvusvaheliste vedudega, peavad arvestama päris paljude nüanssidega. Selge on see, et lähikuud ja aastad toovad selgust läbi kohtulahendite ja vaidluste. Selge on see, et transpordifirma elu läheb pikas perspektiivis raskemaks. Selge on see, et rahvusvahelises transpordis suureneb konkurents mitte läbi uute tulijate, vaid mõttetute tühisõitude pärast. Selge on see, et mitte midagi pole lõpuni päris selge – tõlgendusruumi jagub kõigile.

Igatahes meie Autosert’is hoiame asjadel pidevalt silma peal ja läbi info- ja koolituspäevade, artiklite ja videoõpetuste, autojuhtide täiend- ja ametikoolituste ning firmasiseste koolituste kaudu anname oma panuse, et transpordifirmad oleksid rohkem teadlikud eesootavast.

Usume, et need kes teavad ja oskavad rohkem, saavad transpordivaldkonnas paremini hakkama kui need, kes õpivad teepeal.

Edu kõigile!