1-Minuti Reegel – ohud ja võimalused tegelikult

23.08.2018

  • „Saime ligi 2000 eurot trahvi selle eest, et liigutasime autot puhkeajal, kuid ei fikseerinud seda tööajaks“.
  • „Politsei süüdistas mind sõidumeerikuga manipuleerimises ja teadlikult digimeeriku ühe minuti reegli ärakasutamises lühiajaliste „tõmmete“ registreerimises puhkeajana“.
  • „Panime autole peale uue digimeeriku ja seal, kus tavaliselt oli 4:30 sõiduaega täis saanud, näitas nüüd digimeerik alles 4 tundi sõiduaega“.
  • „90 tundi kahe nädala sõiduaega sai mul pidevalt täis Lätis, kuid uue autoga tulen vabalt koju ära ja sõiduaega jääb kõvasti veel ülegi“.
  • „Selle digimeerikuga saab 29 sekundit sõita nii, et sõiduaja asemel läheb kirja puhkeaeg“.
  • „Vanasti sai poole ratta kaupa autot edasi liigutatud, et puhkeaeg ei katkeks, kuid nüüd saab rohkem. Täpselt ei teagi kui palju, kuid vahel õnnestub aga vahel katkeb ikka ära“.
  • „Hakkasime teise autoga koos kolonnis sõitma. Õhtuks näitas tema digimeerik, et tal on 9 tundi sõiduaega täis. Minu oma näitas aga veidi üle 8 tunni sõiduaega.“

Need, kes meie autojuhi ametikoolitusel on käinud, tunnevad siit ära tavapärase diskussiooni, kus mehed pajatavad oma kogemusi uuema põlvkonna digitaalse sõidumeeriku kohta. Jutt käib nimelt „1-minuti reeglist“, mis oktoobris 2011 kõikidele uutele digimeerikutele seadistati ja sellest tekkinud kogemuste vahetamisest. Kogemused, mis selle reegliga kaasnevad on erinevad. Ühed pajatavad ohtudest ja teised võimalustest.

Teen käesoleva artikli selleks, et viia teadlikkus “1-minuti reeglist” suurema hulga inimesteni, et ära hoida võimalikke suuri trahve, mis kaasnevad “1-minuti reegli” teadlikust ärakasutamisest omakasu eesmärgil, mida politsei nimetab manipuleerimiseks sõidumeerikuga.

Mis on “1-minuti reegel”?

Reegel puudutab sõiduaja registreerimist sõidumeerikus. Sõidumeerik, mis on toodetud aastatel 2006-2011 ehk  esimese põlvkonna meerik, registreeris sõiduajana iga minuti, kui selles minutis esines vähemalt 5 sekundit sõiduaega. Samuti läks minut aega sõiduajana kirja isegi sellisel juhul, kui reaalselt peale sõiduaja minutit oli kogu järgnev minut puhkeaeg (või muu tegevus), kuid sellele puhkeaja minutile järgnes minut, mis oli registreeritud sõiduajaks (Vaata näidet 1). Näiteks ummikutes või fooridega liikluses on meie autojuhid seda kõige rohkem täheldanud. Sõiduaja minuteid tuli juurde ei tea kust!

Näide 1: Reaalne tegevus (punane joon – sõiduaeg kiirusegraafikuna).

Esimese põlvkonna digimeerik registreerib tegevused vastavalt:

1-Minuti Reegel. Vanema põlvkonna digimeerik salvestab vähemalt 5 sekundise sõiduaja terve minuti sõiduajana.

Näide selgitab, et vanema põlvkonna digimeerik registreeris 70 sekundit reaalset sõitu kogunisti neljaks minutiks sõiduajaks!

Alates oktoobrist 2011 toodetud teise põlvkonna sõidumeerikutel on seadistus järgnev: pikim tegevus minutis registreeritakse kogu selle minuti tegevusena ehk “1-minuti reegel”. Reegel kehtib iga üksiku minuti kohta eraldi. Peale minuti täitumist (digimeeriku kell) teeb meerik analüüsi lõppenud minuti kohta. Leiab sealt kõige pikema tegevuse ning nimetab kogu selle minuti just sellesama tegevuse järgi. Näiteks, kui puhkeaega oli minutis 31 sekundit ja ülejäänud oli sõiduaeg, siis pikim tegevus on puhkeaeg ning järelikult registreerib sõidumeerik kogu selle minuti puhkeajaks.

Näide 2: 1-Minuti reegliga teise põlvkonna digimeerik registreerib tegevused vastavalt:

1-Minuti Reegel. Digimeerik salvestab kiiruse 1-sekundi kaupa. Digitaalse sõidumeeriku kiirusegraafik.

1-Minuti Reegel. Uue põlvkonna digimeerik salvestab pikima tegevuse minutis.

Esitatud näidete baasil sama situatsioon erinevate sõidumeerikutega tekitas 3-minutilise erinevuse.

Seadistuse muudatus võimaldas autojuhile jätta kätte rohkem sõiduaega päevas, nädalas, kahe nädala summeeritud arvestuses, kuus, aastas… Numbrid on lõpuks suured ja kuna aeg ja kilomeetrid on selles maailmas kõige olulisemad, siis on see muudatus üdini positiivse mõjuga transpordifirmadele.

Millised on ohud ja võimalused?

Võiks ju küsida, et kuidas tavaline autojuht seda reeglit kõige enam kasutab / tunnetab?

Eks ikka reaalsest vajadusest tulenevalt, kus vahest on vaja sõidukit korraks liigutada, kuid parasjagu on käimas puhkeaeg, mida ei soovita katkestada. Kui sõidukit liigutada, katkeb ka puhkeaeg ning tuleb taas oodata, et vajalik puhkeaeg täis tiksuks. Tavaline. Vanasti, esimese põlvkonna digimeerikute puhul, aitas teadmine, et kui poole ratta kaupa sõidukit edasi liigutada, siis puhkeaeg ei katke ära. Nii sai näiteks laadimisrampa eest auto ära nõksutada ja luugid kinni panna. Kes poleks seda proovinud? Või siis andurile pandi peale magnet ning nii sai sõidukit liigutada nii, et samal ajal sõidumeerik registreeris puhkeaega. Kasutati ära nii-öelda „teadmisi“ ja abivahendeid, et saavutada omale vajalikku ajaperioodi (puhkeaeg). „Ega ise ei tahaks, aga elu sunnib“. 😊

Nüüd aga, kus saab õige ajastuse korral sõita suisa 58 sekundit nii, et puhkeaeg ära ei katke, on see võimalus leidnud autojuhtide seas palju ärakasutamist.

„Seaduslik magnet!“
„Ükskord ometi on mõeldud autojuhi peale!“
„Osta see auto, sellega saab puhkeajal tööd teha!“
„See ongi selle jaoks mõeldud!“
jne…

… kuuleb pidevalt. Paljud autojuhid on suisa eufoorias sellise jumaliku võimaluse eest teadvustamata aga seda, mida ma kohe edasi räägin.

Kui auto sõidab, aga meerik registreerib puhkeaja…

Kujutame ette ühte väljamõeldud olukorda. Sa oled roolis, stopper käes ja „loed sekundeid 29 vs 31“ ja liigutad sõidukit nii, et puhkeaeg ära ei katkeks. Pole vaja rohkemat teha, kui tagada, et igas minutis on puhkeaeg kõige pikem. Sa teed niimoodi 10 korda järjest ja liigutasid autot ühest kohast teise. Samal ajal kui Sa autot liigutasid oli politsei Sinu auto taga ja vaatas/arutles/mõtles, et mis Sa teed. Kord liigud, kord seisad ja nii 10 korda järjest. Politsei otsustas, et tuleb ja kontrollib Sind. Ta kontrollib juhikaarti ja näeb, et viimased 10-15 minutit näitab kaart, et kogu see aeg on olnud puhkeaeg. Ometi auto ju liikus edasi… Kuidas siis nii, kes siis sõitis? Mõtle praegu, mida Sa talle vastaksid… Kuidas olukorra lahendaksid?

Põhimõtteliselt oli ju tegemist Töö tegemisega, kuid Sina teadsid midagi, mis aitas sul Tööaja asemel registreerida Puhkeaja. Sa teadsid 1-Minuti Reeglit. Stopper ka veel käes tiksub😊. Samamoodi saab vanemate digimeerikutega autot liigutada, kui magnet pannakse peale. See teeb sama välja, aga kas tõesti on see siis seaduslik? Mis Sa arvad?

1-Minuti Reegel iseenesest on seaduslik ja väga kasulik seadistus sõidumeerikus sõiduaja mõttes, kuid selle Teadlik rakendamine Töö tegemiseks puhkeajal on halvas mõttes manipuleerimine, mis on võrdsustatud magneti kasutamisega. Nii-et politseil on õigus öelda, et Sul ei saa tegevus kuidagi olla puhkeaeg (ta ju nägi olukorda oma silmaga pealt), vaid hoopis sõiduaeg või muu tegevus ja seega võib ta tehtud pausi lugeda hoopis tööajaks või siis öelda, et sa tegelesid manipuleerimisega. Nii ongi.

Antud näide baseerus reaalajas jälgimisele. Kuid kas manipuleerimist on võimalik avastada ka tagantjärgi? Loe artiklit edasi…

Manipuleerimine on avastatav tagantjärgi sõidumeeriku ja juhikaardi andmete võrdlemisel?

Oletame, et Sul käis 45-minutiline paus, kuid sul oli vaja sõidukit edasi liigutada. 1-Minuti reegli abil õigesti ajastades said Sa auto ära liigutada nii, et puhkeaeg ei katkenud. Tegid seda paar korda selle sama 45-minutilise pausi ajal. Suht tavaline näide. Järgmisel päeval kontrollib Sind politsei. Esmalt kontrollib ta Sinu juhikaardi andmeid. Ta näeb, et pausidega on kõik korras. Seejärel laeb ta alla ka sõidumeeriku andmed, kus on olemas andmed kiiruse kohta. Kiirus salvestatakse sõidumeerikus ära alati ühe sekundi kaupa. Nii tekib väike arusaamatus – samal ajal, kui sul oli 45-minutiline eelpool kirjeldatud paus, näitab sõidumeeriku kiirusegraafik, et justkui oleksid Sa lühiajaliselt sõitnud. Tavaliselt autojuht naljaga pooleks ütleb, et „tuul liigutas“, või „see oli aktiivne puhkeaeg“ 😊. Politseikontrollis need väited läbi ei lähe.

Näide, kus kiirusegraafikult on näha sõiduki lühiajalist liikumist, kuid tegevus on samal ajal registreeritud puhkeajana:

1-Minuti Reegel digimeeriku tegevuste ja kiirusegraafiku võrdlus

Politsei kontrollitarkvara TachoScan, mida kasutavad 15 riigi kontrollijad, toob sellise situatsiooni automaatselt esile ning kuvab võimaliku manipuleerimise kahtluse, mida kontrollija saab lihtsalt tuvastada. „Kuidas sai kiirus tekkida samal ajal, kui kaardil on puhkeaeg“? Kui selgub, et see oligi tahtlik manipuleerimine, siis tekib taas probleem. Politsei võib pausi lugeda katkestatuks, mistõttu võib tekkida järjestikuse sõiduaja rikkumine. Kui „tõmbed“ on tehtud ööpäevase puhkeperioodi ajal, siis võib ta ka selle katkestatuks lugeda ja vajalikku 9 või 11 puhkeaega ei tekigi.

Või siis kui on näha, et sarnast olukorda on tekkinud ka teistel päevadel ja aegadel, siis võib ta seda pidada juba tahtlikuks manipuleerimiseks ja karistus sellisel juhul on karm. Tean, et mõned Eesti firmad on saanud ca 2000 euro suuruseid trahve.

Kiirus salvestub sõidumeerikusse kuni 24 sõidutundi, kuid tänapäeval saab andmed kiiruse kohta kätte ka juba 168 sõidutunni kohta, mis on terve kuu jagu sõitu.

Vaata asja teisest küljest

Erinevaid võimalusi 1-Minuti Reegli manipuleerimiste avastamiseks on veel, kuid olulisem on autojuhi jaoks olla teadlik, et 1-minuti reeglit enda tarbeks „ära kasutades“ võib kaela saada kopsaka rahatrahvi ja manipuleerimissüüdistuse. Politseil on seda tänapäeval digitaalselt väga lihtne avastada.

Pigem tuleks vaadata neid võimalusi, mida 1-Minuti Reegel pakub:

  • Võrreldes vanema põlvkonna sõidumeerikuga kulub sõiduaega oluliselt vähem, kui päeva jooksul esineb palju sõiduperioode;
  • Autojuht jõuab sõita kilomeetrites kaugemale või ajaliselt rohkem. Meie kliendid on võitnud päevas mõnel juhul suisa 1,5 tundi sõiduaega, kuid 30-45 minutit on tavaline võit;
  • Kahe nädala sõiduaeg 90 tundi võib sisaldada mitmeid tunde „õhku“, kuid 1-Minuti reegel muudab selle reaalseks sõitmise ajaks, mis on puhas kasu ettevõttele;
  • Sõiduaja rikkumisi on vähem, sest sõiduaega tuli juurde;
  • 1-Minuti Reegliga sõidumeerikutel on enamuses peal ka sõidu- ja puhkeaja planeerimise süsteem, mis aitab üleüldiselt rikkumisi vähendada ja tööaja kasutamise efektiivsust suurendada;
  • Väheneb manipuleerimise vajadus sõiduaja lõppemisest tulenevalt.

Reaalne kasu ettevõttele ja autojuhile

Ettevõtja peas peaks siin kohe klõps ära käima. Kõige suuremat kasu teise põlvkonna sõidumeerikutest saavad need, kes vahetavad vanema sõidumeeriku uuema vastu. Tänu 1-Minuti Reegli võimalustele tasub see sõidumeerik juba ennast ise ära. Seda tänu sõiduaja ressursi vabanemisele. Sa lihtsalt sõidad sellega rohkem või kaugemale. Näiteks kui vahetada vanema põlvkonna Stoneridge digimeerik uuema Stoneridge SE 5000 Exact Duo vastu, siis just seal on kasutaja jaoks vahe kõige suurem. Lisaks Ühe Minuti Reeglile on meerikul peal planeerimissüsteem ja väga lihtne käsitsi puhkeaja kaardile kandmise võimalus ning andmete allalaadimine kordades kiirem. Sellega lihtsalt kasutegur suureneb oluliselt ja lisaks – autojuht on õnnelikum. 😊

Kokkuvõtteks

Kui autojuhil on puhkeaeg ja auto seisab, kuid siiski on vaja sõidukit veidi liigutada, siis 1-Minuti-Reegel tundub olevat ahvatlev võimalus, kuidas autot liigutada nii, et puhkeaeg sõidumeerikus ära ei katkeks. Loodan, et artikli lugeja sai siit selgust, mis sellega tegelikult võib kaasneda. Kuna reegli „ärakasutamine manipulatsioonina“ levib hoogsalt ja paljud ei teagi, et see on manipulatsioon negatiivses mõttes, siis nad teevad seda rahumeeli ja aina rohkem. Tegelikult genereerivad nad enda pea kohale trahvikirve, mis võib ühel hetkel valusalt lajatada.  

Autosert´i autojuhi ametikoolitustel käsitleme seda teemat veelgi põhjalikumalt. Eesmärgiks muuta autojuhid rohkem teadlikumaks digimeerikutest, autojuhi töö- ja puhkeajast ning nendest tulenevatest ohtudest ja võimalustest. Kes ikka tahab, et tal järjekordne trahv soolas on.

Vaata lisaks:

Kõike head soovides